Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks. Ajal, mil sotside esimeheks saanud Ossinovski nõue kolmikliidu koalitsioonilepe taas avada valitsuse koos plaanide püsimisega tõsise kahtluse all seadis, ei kõnelenud keegi ka haldusreformi vajalikkusest.
Nüüd, mil poliitilised tuuled valitsejatele Toompeal jälle soodsas suunas puhuvad, on päevakorras ka halduslikud ümberkorraldused Eestimaal. Jätkatakse haldusreformi (edasidi: HR) ajakavaga, mille valitsus käesoleva aasta juulis heaks kiitis. Siis otsustati suurendada ka ühinemistoetusi. Vabariigi haldusreformi ekspertkomisjoni liikme, rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõuniku Ave Viksi kinnitusel läheb HR-i seaduse eelnõu ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile juba oktoobris 2015. Valitsuse istungile tahetakse kooskõlastatud eelnõu esitada hiljemalt järgmise aasta veebruari keskpaigaks.
1. juuniks 2016 peab toimuma HR-i seaduseelnõu vastuvõtmine riigikogus ja 1. juulil 2016 peab Eesti Vabariigi president olema HRi seaduse välja kuulutanud. Selliselt peaks haldusreformi ettevalmistus kulgema riigi tasandil, kinnitas Ave Viks.
Oluline juuli 2016
Kohalikud omavalitsused peavad selle ajakava järgi alates juulist 2016, mil seadus on välja kuulutatud ja ühinemiskriteeriumid ning riiklikud nõuded omavalitsustele (näiteks elanike arv, teenuste osutamise maht ja kvaliteet) teada, hakkama neile nõuetele mittevastavuse korral otsima naabreid, kellega koos need nõuded täidetud oleksid. Haldusreformi läbiviijad riiklikul tasandil näevad HR-i põhiliste eesmärkidena just suuremate omavalitsuste suuremat võimekust oma piirkonna arengu suunamisel, kes saavad ka suurema osa valitsuse eelarvelistest vahenditest ja suurema finantsautonoomia.
Novembris 2016 peaksid juba piirkondlikud ühinemiskomisjonid ehk valdade volikogude poolt volitatud inimesed alustama tööd ühinemisvõimaluste selgitamiseks. Reaalsed ühinemisläbirääkimised peaksid toimuma jaanuarist 2017 kuni juunini 2017. 15. oktoobril 2017, koos kohalike omavalitsuste valimisega, peaks ideaalis olema esmatasandi haldusreform sündinud, peaksime Eestimaal jätkama suuremate omavalitsustega.
Järgneb sundühendamine
Mis ootab aga omavalitsusi, kes ei vasta vabariigi valitsuse poolt kehtestatud nõuetele ega pole endisel moel jätkusuutlikud? Ka nendele on mõeldud. Novembris 2017 algatab nende ühinemise ettevalmistamise vabariigi valitsus, mis peab lõppema ühinemisega viie kuu pärast ehk aprillis 2018.
Hetkel kujundab aga vabariigi ekspertkomisjon Ave Viksi kinnitusel reformi eesmärke. Lõplikku kokkuleppeid omavalitsustele seatavate kriteeriumite, sealhulgas võimaliku elanike arvu alampiiri osas, veel tehtud ei ole.
“Siiski on domineerima jäänud arv 5000, vähemalt nii palju peaks minimaalselt olema ühes omavalitsuses elanikke,” sõnas Ave Viks kohtumisel Harjumaa omavalitsusjuhtidega.
Kuidas kommenteerite valitsuse kava anda väiksematele omavalitsustele võimalus vabatahtlikult ühineda?
RAIVO UUKKIVI
Raasiku vallavanem
Minu arvates elanike arvu küsimus pole kõige olulisem faktor omavalitsuste jätkusuutlikkusest kõneldes. Enne omavalitsuste ühendamist tuleks lahendada valdade-linnade riiklikult finantseerimise küsimus. Olgu siin ainult üks näide: Ida-Virumaa vallad, kus elab vaid mõni tuhat inimest, aga kus omavalitsused saavad maavarade kaevandamiselt tulu, ei vaja tasandusfondist mingit majanduslikku tuge, nad on finantsiliselt jätkusuutlikumad kui enamik 5000 elanikuga omavalitsusi.
Seega ei ole omavalitsuse elavate inimeste arv esmane kriteerium jätkusuutlikkusest kõneldes.
Ka ei võimendaks ma kavatsetava haldusreformi „vabatahtlikkuse osa“. Mina alustaksin sellest, et suurtele jõukatele valdadele liidaksin riikliku poliitikaga vaesemad naabrid. See olekski ühtlustamine. Näiteks Rae, Raasiku ja Kiili võiksid olla üks omavalitsus. Et Rae vald on liberaalse majanduspoliitika tulemusena jätkusuutlikkuse edetabeli tipus, ei tähenda veel, et see valla teene oleks. Rael on lihtsalt väga hea logistiline asukoht.
Samuti liidaksin Jõelähtme, Viimsi ja Maardu; Harku vallale tema naabrid; Sauele Saue linna jne. See peaks olema tehtud 2017. aasta valimisteks. Siis vaataks, mis edasi saab. Tuleks lõpetada see inimeste arvu jutt ja läheneda haldusreformile teaduslikult.
LEEMET VAIKMAA
Padise vallavanem
Istun just praegu laua taga ja kirjutan vallavolikogule projekti Padise valla ühinemiseks Vasalemma ja Nõva vallaga. Nii tekiks piiriülene suurvald, kus elaks 4680 inimest. See ei tähenda, et maagiline number 5000 oleks ületatud, aga nagu ka valitsuse ettevalmistatavates dokumentides on öeldud, võib hajaasustusalal elada ka väiksem arv inimesi. Mis tuleks suurvalla nimi või kus asuks keskus, seda me täna veel ei aruta. Kui 30. septembril vallavolikogu ühinemisplaani heaks kiidab, teeme Nõvale ja Vasalemmale ettepaneku. Ajalooliselt on ju Nõva Harjumaa koosseisu kuulunud. Igal juhul on praegune valitsuse kava tunduvalt mõistlikum, kui oli eelmine, „tõmbekeskuste“ projekt.
TIIT PEEDU
Paldiski linnapea
Järgmisel nädala kohtume riigihalduse ministri Arto Aasaga – tahan rääkida Paldiski eripäradest. Paldiski linn ei ületa elanike arvult seda maagilist 5000 piiri, aga me oleme nii kompaktne, meil on tugev tööstus, mastaapsed sadamad, energiapargid… Me oleme vähe väljaspoolsega seotud, piir on meil ainult Keila vallaga ja seegi väga lühike. Keegi pole meile seni ühinemisettepanekut teinud ja me ise ei kiirusta oma eripärade tõttu kellegagi leibade ühte kappi panemisega. Me hästi ei usu, et meid sundliitma hakatakse. Riiki ehitatakse ikka alt üles, mitte ülevalt alla.
