Padise mõis, ligi 400 aastat ühele perekonnale kuulunud mõisakompleks Lääne-Harjumaal, vahetas omanikku – läinud aasta novembris ostis selle tuntud ärimees Arno Hirtentreu. Lähiajal vahetub mõisa peahoonel ka omaniku sümbol – von Rammide perekonnavapp asendatakse Hirtentreude perekonnavapiga.

Arno Hirtentreu, miks otsustasid vahetada Padise mõisa ajaloolise vapi oma perekonnavapiga?

Kuna mõisad on väärikad ja pika ajalooga kohad, mis tavaliselt pärandatakse isalt pojale, siis perevapp on asi, mis kuulub selle juurde.

Miks ostsid mõisa just koroonakriisis? Kas peale kütusefirma Euro Oil AS müüki ja maakerale purjekaga tiiru pealetegemist tuli jälle tahtmine hakata maiste asjadega tegelema? Või tegi eelmine omanik turismiturul valitsevast valust tingituna soodsa pakkumise?

Arvan, et tõesti just koroonakriis andis mulle võimaluse osta üks Eesti ilusaim mõis, millest varem võisin vaid unistada. Mind on alati köitnud vanad ja väärikad hooned, millel on oma hing ja oma lugu rääkida.

Olen oma elus tegelenud kinnisvaraga juba üle kolmekümne aasta, kuid Padise mõisa ei saa käsitleda kui kinnisvara objekti, vaid see on tükike ajaloost, mille poolest Padise on väga eriline ja ainulaadne koht. Seda kinnitab ka see, et iga asi, mida seal soovid muuta, toimub rangeid muinsukaitse nõudeid jälgides. Mõisa majandamine ei ole lihtsalt äritegemine, vaid see on pigem elustiil.

Kas kaalusid ka mõne teise mõisa ostmist?

Olin varem kontaktis ka Vihterpalu Mõisahärraga Timo Lembergiga, kellega koos arutasime mõisatega seonduvat ning mõlgutasime ostu-müügi mõtteid.

Kas tutvusid enne ostu teiste “mõisnike” näiteks Keila-Joa mõisa omandanud Andrei Dvorjaninovi “mõisnikueluga”?

Hr. Andreid tunnen isiklikult, kuid tema mõisnikueluga ma väga kursis ei ole. Andrei on päästnud ühe hävinemisohus olnud kultuuriväärtuse ning selle eest võtan tema ees alati mütsi maha.

Padise mõis seevastu oli korralikult renoveeritud. Kas plaanid suuri muudatusi ja uuendusi?

Padise mõisa härrastemaja on kindlasti üks Eesti ilusamaid ja paremini renoveeritud hooneid. Selle renoveerimist rahastas USA North-Carolina osariigis asuva Duke’i ülikooli professor Olaf von Ramm, kellele mõis peale riigilt tagasisaamist ka kuulus. Mõisa kõrvalhoone aga, neogooti stiilis ait vajab alles taastamist ning otstarbe leidmist. Sinna on plaan teha tervisekeskus sanitas pro aqua ehk “tervis vee kaudu”, lõõgastuspaik.

Kas plaanid mõisa peahoones sama ärisuunda jätkata, tegeleda turismi, toitlustamise ja majutamisega või on uued äriplaanid?

Plaanin jätkata mõnusa teejoomise kohana, kus pakutakse ehk ka toitu ja majutust.

Kuna Padisel on väga kena loodus, siis on plaan ka seda looduseilu kasutada loodusturismi arendamisel.

Kui suur on mõis koos kõige sinna juurde kuuluvaga?

Mõisa härrastemaja on umbes 1500 m2, mille ehteks on üks ilusamaid ballisaale Eestis, samuti kakskümmend isenäolist hotellituba.

Mõisa juurde kuulub umbes kolm hektarit maad hästi hooldatutud pargiga.

Renoveeritava aidahoonega lisandub umbes 500 m2 sisepinda, kuhu lisaks tervisealale tulevad ka luksuslikud sviidid. Renoveerimisega tahame valmis saada 2022. aastal

Mis oli sellise väärika, korralikult renoveeritud mõisa hind?

Vastavalt poolte kokkuleppele hind avalikustamisele ei kuulu.

Kas pead teisi ümbruskonna mõisaid ja mõisaomanikke pigem kompanjonideks või konkurentideks?

Pigem kompanjonideks. Täna oleme ürituste korraldamise ja turismi edendamise poole pealt kõik ühesugustes raskustes. Peame pead kokku panema ja arutama, kuidas sellest välja tulla.

Kas riik siis mõisaid rahaliselt ei toeta, nagu näiteks spaasid ja hotelle?

Mina pole küll riigilt ühtegi senti saanud. Teisest küljest – kui lähed riigilt toetust küsima, siis pole mõtet mõisa pidadagi.

Kui palju mõisakompleksis praegu töötajaid on?

Töötajaid on kolm, mina olen neljas. Ka mulle on see põhitöökohaks, mis võtab kogu mu aja ja energia.

Kas võõrustate praegu kaunis kompleksis ka külalisi?

Vastavalt kehtivale korrale on mõisatelgi piirangud peal. Oli plaanitud ilus naistepäevaüritus, kahjuks pidime selle ära jätma. Pakume külalistele eksklusiivpaketti “Mõis kahele”, mille kestel siis kaks inimest saavad kahekesi küünlavalgel ilusas ballisaalis tantsida-musitseerida.

Mõisa omanik Arno Hirtentreu perevapiga. Fotod erakogu 

Loomulikult on selge, et tavaajal me selliseid teenuseid ei pakuks.

Esimene plaan mõisaga, kinnitada sellele oma perevapp, on teostumas. Kust selline mõte – oma perevapp, see rohkem nagu rüütliajastu sümbol?

Perevapi tegemise mõte tekkis peale ajaloolise Padise mõisa omandamist.

Kuna mõisad on väärikad ja pika ajalooga paigad, mis pärandatakse isalt pojale, siis perevapp on asi, mis kuulub selle juurde.

Vapi kujundas Priit Herodes kõiki heraldika reegleid järgides ning selle valmistamine võttis aega üle kolme kuu. Vapp on valmistatud käsitööna pärnapuust vapimeister Agur Intsu poolt. Perevapp on registreeritud muinsuskaitse ametis ning igal detailil on seal oma tähendus. Vapi asukohaks jääb Padise Mõisa härrastemaja.

Kas sellest võib järeldada, et kavatsed ise mõisasse elama asuda?

Minu jaoks on äärmiselt oluline, et Padise mõisas ei ole olnud kunagi vanadekodu, vaimuhaiglat või muud asutust, mis võiks tekitada majale halba aurat. Kas see saab tulevikus minu koduks, eks aeg ja elu näitab, kuid miks ka mitte!

Teave

Rootsi kuningas Gustav II Adolf (teatud Tartu Ülikooli asutajana) kinkis 1622. aastal Padise Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile.

Sealt sai alguse endise kloostri areng Padise mõisana. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919. aastal.

Kloostrihoone ise põles piksest süüdatuna 1766 maha, muutudes elamiskõlbmatuks. 1770 rajati kloostrihoonest ida poole uus peahoone, mõisahoone, mis kujutas endast barokset ühekorruselist kiviehitist. Kloostrihooned jäid mõisa majandusruumideks.1860. aastal lisati mõisahoonele teine korrus ja fassaadile klaasveranda.

Nõukokogude ajal tegutses Padise mõisa härrastemajas koolimaja ja trükikoda.

Viimane mõisakooli lend lõpetas 1982. aastal.

Eesti riik tagastas mõisa von Rammidele, kes selle peahoone ka renoveerisid.

2020. aasta novembris omandas mõisa Arno Hirtentreu.

Vapiinfo

Käesolevaga annan teada, et olen koostanud ja kavandanud härra Arno Hirtentreule vapi, mille kirjeldus on järgmine: mustal kilbil hõbedane, kilbi alumisest servast tõusev hea karjuse kujutis – mees, kes kannab õlgadel lambatalle. Lainelõikega eraldatud kilbipäises kahes reas punased ja hõbedased ruudud. Täisvapil on kilbi kohal varbvisiiriga kiiver. Põimik hõbedane-must, keep pealt must, seestpoolt hõbedane. Kiivriehiseks mustad kotkatiivad, mille ees kuldne kaheksanurkne täht. Vapikirjaks COMPLE PROMISSUM – täida lubatu.

Selgituseks: vapi põhimotiiv lähtub perenimest HIRTENTREU, mis tähendab head ehk ustavat karjust. Kiivriehise kotkatiivad osutavad vapiomaniku nimele ARNO, mis tuleneb mõistest “valitsev kotkas”. Kaheksanurkne täht sümboliseerib teedjuhatavat Põhjanaela, on ka muistne kaitse- ja õnnemärk ning taassünni sümbol. Kilbi laineline jaotus sümboliseerib tunnustatud kaugpurjetaja Arno Hirtentreu seost merega. Vapivärvidest must on harituse, kannatlikkuse ja empaatiavõime tunnusvärv, viitab vapiomaniku tegevusele kütuseäris. Hõbedane märgib tarkust, ustavust ja hingepuhtust. Punane sümboliseerib Püha Vaimu tegevust, julgust, elujõudu ja elurõõmu. Kuldne tähistab valgust, tõde ja pühendunud tööga saavutatavat edu. Lisaks viitavad vapivärvid ja ruudustik Padise mõisahärra Arno Hirtentreu vapil Padise alal kasutusel olnud Padise valla ja tsistertslaste ordu sümbolitele.

Härra Arno Hirtentreu vapp on kantud Eesti Muinsuskaitse Seltsi Heraldikakolleegiumi vapimatriklisse 19. novembril A.D. 2020

Priit R. Herodes, RdC