Mullu 29. juunil avas Padise keskuses asuv vana ja väärikas, 19.sajandi keskel hobusetalliks ehitatud hoones esmakordselt uksed romantilises stiilis suvekohvik Padise Kastell. Tänavu on toidukoht lahti juba jürikuust, kuid hoopis uues olukorras ning esialgu vaid nädalavahetustel.
Heleen Välba ja Triin Kaoküla on põlised Padise elanikud. Aastatega on nad pealinnas ning mujal maailmas õppinud nii söögi- kui joogikunsti ning ürituste korraldamist. “Nüüd on aeg teostada enda suur unistus ja tulla tagasi juurte juurde, pakkudes külalislahket teenindust, sidudes enda kirg toidu, joogi ning armastusega Padise vastu,” kinnitasid nad mullu, kui oli ettevõtmise esimene hooaeg.
Tänavust hooaega planeeriti alustada juba aprillis, sest ka Padise klooster on renoveerimise järel taas külalistele avatud. Lisaks on valitsejamajas vastavatud ka külastuskeskus. Ootamatult seisti aga silmitsi eriolukorraga, mistõttu tühistati mitmeid varem planeeritud sündmusi ja seetõttu tuli kiirelt ümber reageerida.
Heleen Välba ütleb, et hooajaväliselt ollakse lahti erasündmuste korraldamiseks. Ehk siis sünnipäevad, firmapeod, pulmad või mistahes koosviibimised. Kohviku uksed avas Kastell jürikuu viimasel nädalavahetusel, seda esialgu ettevaatlikult ning tagasihoidlikult. “Tahtsime kõigepealt teada, kas rahvas üldse julgeb eriolukorras siia tulla ja kuidas ise enda töö ümber korraldada selliselt, et see oleks kõigi jaoks ohutu,” ütleb Välba.
Kuidas eriolukord mõjutab?
Esmalt alustati vaid ette tellitud toidu kaasamüügiga. Seejärel hakati tasapisi ka õues laudu teenindama. On ju Kastelli siseõu piisavalt suur ning neljast küljest tuulte eest varjatud. Kohviku perenaistel on väga hea meel näha üle pika aja enda püsikülalisi, samuti on liikumas väga palju siseturiste.
“Inimesed on juba pikalt kodus olnud ja nad on oodanud seda aega, et saaks taas minna kohvikusse, tellida endale tassikese head kohvi, lasta end teenindada ja nautida hetke. Õnneks on inimestele seoses eriolukorraga juba sisse kujunenud distantsi hoidmine ja hoolikalt kasutatakse ka meie poolt välja pandud käte desinfitseerimise võimalust,” kirjeldab Heleen Välba.
“Tahtsime kõigepealt teada, kas rahvas üldse julgeb eriolukorras siia tulla.”
Muutunud on külastajate koosseis – suurte sõpruskondade asemel on see hoopis perekeskne. “Õnneks vähese külastatavuse üle me kurta ei saa. Oleme väga tänulikud, et külalised meid taas leiavad ja rõõmustavad,” kiidab Välba.
Lühem menüü ja lahtiolek
Erinevusi on võrreldes mulluse suvega Kastellis ja selle ümbruses veelgi. Padise ise on niipalju muutunud, kogu kloostri ümbrus on korda tehtud, samuti haljasalad. Kastelli sisekujundus on läbi teinud väikese uuenduse. Kuigi suveks olid suured plaanid, siis eriolukorra ajal on menüü tunduvalt lühem.
“Päevad ei ole praegu vennad. Külastatavus sõltub väga palju ilmast. Eelistame laudu pakkuda praegu õues, sestap hoiamegi menüü lühema. Kuna ääremaale käib kaubaauto vaid mõnel päeval nädalas, toitu raisata meile ei meeldi ja oleme ka jätkusuutliku mõtteviisiga, siis on see praegu parim lahendus. Ei ole vaja, et menüü oleks paks nagu piibliraamat.“
Uus põhimenüü on valmib peatselt, kui ka nädala sees avatud ollakse. Lisaks põhimenüüle tulevad eripakkumised värskest hooajalisest toorainest.
Praegu on Padise Kastell avatud vaid nädalavahetustel, kuid perenaise sõnul avatakse uksed ka tööpäeviti juba juunis. Sündmuste korraldamise osas on praegu vara lubadusi anda – oodatakse valitsuse juhiseid selle kohta.
Kasvuhoonest taldrikule
Kastelli sisehoovi on kerkinud uus elevust tekitav element – atraktiivne kasvuhoone, millest perenaised unistasid juba möödunud suvel.
Hoone püstitas sisehoovi kohalik ettevõte, Lähe House, mis on spetsialiseerunud looduslikust termopuidust karmides ilmastikuoludes vastupidavate kasvuhoonete valmistamisele. Erilist tähelepanu on pööratud ka funktsionaalsusele ning lisaks näevad need ka väga head välja.
“Oma kasvuhoone annab meile suurepärase lisaväärtuse kasvatada ise mahedat maitserohelist, tomateid ja muud head ning paremat, mis meie külaliste toidutaldrikule jõuab. Hetkel on meil veel taimed üsna pisikesed, kuid juba õige pea loodame rikkalikku saaki.”
Taimede eest hoolitsemise ustav ülesanne on usaldatud perenaiste emadele, kelle järgi on antud rohemajale isegi oma hellitusnimi ehk Anne-Ly.