Kolmandat aastat tegutseb Paasikul koertemõis, mis pakub praegu peavarju 20 neljajalgsele. Koertega saab lustida, joosta, proovida saanisõitu või matkamist ümbruskonnas.

Kehra ning Parila raudteepeatust teavad paljud harjulased. Nende vahel asub Paasiku mõisasüda. Madal palkmaja oli püsti veel 1960ndatel, tänaseks on alles kõrvahooned. “Ühes kivimajas oli sepikoda ja teises pooles ilmselt viinaköök. Alles on kivist tallihoone, paar aita ning mõned muud hooned,” räägib praegune peremees Viljar Krohv. Kuid mitte hooned pole suurim vaatamisväärsus. Kolmandat aastat tegutseb Paasikul kortemõis, mis pakub praegu peavarju 20 siberi haskile.

Kuidas peremees just selle tõuni jõudis? Viljar Krohv seletab: “Varem oli minul üks segavereline koer ning ma käisin temaga palju rattaga sõitmas,” meenutab mees. Ühel Hispaania reisil nägi ta aga siniste silmadega haski kutsikat. Kohe tekkis tal huvi, et mis tõuga on tegu. “Ja siis lugesingi, et need on sportlikud koerad,” ütleb Krohv.

Kõikidega sõbrad

Koerad elavad kolmes aedikus ja majas. Üks on majandiaegne kartulihoidla, teine vana mõisatall ja kolmas vana palkhoone. Kuute Paasikul ei ole ning koerad saavad vabalt aedikus ringi joosta.

Tõug on sportlik, aktiivne, isepäine ja sõbralik. “Oleme osalenud nendega näiteks Viimsi laste jõulumaal. Programm kestis kuu aega ja läbi käis umbes 1500 last. Koerad ei saanud ka siis kurjaks, kui lapsed neile kogemata sabale astusid,” teab Viljar Krohv. Praegu korraldatakse Paasikul laste sünnipäevi. Nad saavad koertega mängida, neid silitada ja kallistada. Koolilastele korraldatakse ka koertejooksu, kus ümber lapse keha on jooksuvöö. Programmil on ka hariv eesmärk, sest peo lõpus toimub päeva jooksul kuuldu ja nähtu kohta viktoriin.

Matkamine ja saanisõit

“Lumeta hooajal saab ka koertega matkata. Olenevalt võimekusest on inimene koos ühe või kahe koeraga. Matka pikkus on kuus-seitse kilomeetrit,” räägib Krohv. Lumisel ajal korraldatakse haskidega saanisõite. Standardselt on saani ees kuus koera. Olemas on ka koertehoiuteenus.

Millised on plaanid tulevikuks? “Kõrvalhooned tahaks korda teha ja katuse alla saada. Siis saab pakkuda võimalust tegelda koertega, pidada näiteks peoõhtut, tellida sööki ja hiljem siin ka ööbida. Praegu siin veel ööbida ei saa,” ütleb Viljar Krohv. Kindlasti jätkatakse ka kutsikate koolitamisega. Samuti sooviksid omanikud korrastada koos Anija vallaga mõisaparki. Sinna saaks rajada näiteks kelgutamise pargiringi.

Vaata lisa paasiku.weebly.com.