Viimased kolm aastat Viimsi Haabneeme koolis inglise keelt andnud Lilian Jõesaar on kolinud tunnid arvutisse. Alates 16. märtsist selgitab õpetaja tunde ning juhendab töid põhiliselt kodust. Õpilased aga harjutavad keelt, teevad kontrolltöid ja täidavad teste.

Koduses Haabneeme koolimajas toimusid viimased tunnid reedel, 13. märtsil. Alates 16. märtsist ehk tänaseks juba kuu aega jagatakse tarkusi vaid virtuaalselt. Klassiruumid on tühjad ning kõige varem võib mingisugunegi tegevus koolides alata maikuu keskpaigast.

Harju Elu küsimustele vastas õpetaja, värskelt Lennart Meri preemia saanud Lilian Jõesaar 9. aprillil.

Kas ja kui palju tuli teil ennast arvutiasjades täiendada, et anda virtuaaltunde?

Mina isiklikult ennast palju täiendama ei pidanud. Olen eelnevalt palju digimaailmaga kokku puutunud ja palju erinevaid programme kasutanud. Üldiselt katsetan ise julgelt igasuguseid uusi lahendusi. Küll aga on meil koolis haridustehnoloog, kes kõigile nii uusi kui ka vanu häid programme õpetab ja lahti seletab. Kõik küsimused saavad vastuse.

Proovime õpetajatena kõik võimalikult samu programme kasutada, nii on ka õpilastel lihtsam. Veebitunde oleme siiani läbi viinud zoom.us keskkonnas.

Väga palju saab ära teha igapäevaselt kasutusel olevas e-õppe keskkonnas Stuudium, mis on tuttav nii õpetajale, õpilasele ja lapsevanemale ning kus on võimalik õpetajatel üles laadida materjale ning õpilastel vastuseid ja töid.

Kas olete virtuaaltunde ka varem andnud?

Otseselt veebitunde varem andnud ei ole. Väike kogemus on Skype-tundidega. Ka minu oma lapsed õppisid välismaal elades Skype’i teel eesti keelt ja toimis väga hästi.

“Veebitunnid on küll hästi vastu võetud, aga üldiselt igatsevad õpilased ikka juba kooli tagasi.”

Kui palju teil päevas tunde anda tuleb?

Olenevalt päevast ja tunniplaanist. Oleme kokku leppinud, et iga õpetaja teeb oma tunni vastavalt siiani kehtinud tunniplaanile. Kontakttunde annan mõni päev kuus, mõni päev ainult ühe, vastavalt vajadusele ja kokkuleppele õpilastega.

Kuidas üks tund välja näeb? Teie räägite kaamera ees ning igaüks kuulab-vaatab kodus, mida õpetatakse/räägitakse?

Hästi toimib süsteem, et ühe tunni teevad õpilased iseseisvalt ja siis saame kõik kokku, kontrollime ja arutame ning võtame näiteks koos läbi uue osa. Püüan ise ikka võimalikult vähe rääkida ja lasta õpilastel rohkem sõna võtta. Nii on hea ka keelt harjutada.

Üldiselt on veebitund väga sarnane tavatunnile koolis, kasutame üldjuhul õpikut ja töövihikut. Lisaks veebimaterjale ja enda tehtud ülesandeid, mida saan õpilastele ekraanil jagada, nemad kirjutavad vihikusse vastuseid või teeme suuliselt. Koos arutame läbi ning kordamööda saavad kõik sõna. Läbisegi rääkida ei saa, muidu ei ole videosilla vahendusel midagi aru saada.

Kas näete ka seda, mida õpilased tunni ajal teevad? Kas nad kuulavad/jälgivad või mitte?

Otseselt kaamera kasutamist veebitunnis ei ole me kohustuseks teinud. Paljud tunnevad end kaameraga ebamugavalt. Ise olen küll alati kaameraga pildis. Iga õpilane saab tunnis sõna võtta ja mikrofoni olemasolu on vajalik.

Võib-olla on natuke siin ka olulisem õpilase eneseregulatsioon, kuidas ta suudab ennast distsiplineerida ja kaasa teha ning mitte tegeleda kõrvaliste asjadega. Alati ei pea n-ö kontroll peal olema.

Eesmärk võikski olla, et õpilane ise tunneks vajadust ning arendaks eneseregulatsiooni. See on hilisemates õpingutes väga oluline oskus. Arvan, et praeguseks on õpilased (ja ka lapsevanemad) ka juba ise aru saanud, et koos on lihtsam ning seda võimalust kasutatakse meeleldi.

“Tagasiside on väga erinev ning sõltub ka sellest, kas õpilasel on hea iseseiva töö tegemise oskus,” ütleb õpetaja Jõesaar. Fotod Tiit Mõtus (Viimsi Teataja) 

Kuidas käivad kontrolltööd ning testid? Tööd saadetakse meilile, veebikeskkonda või kuidagi muud moodi?

Kontrolltööde, testide ja teiste hindeliste tööde puhul kasutatakse näiteks opiq.ee keskkonda. Keeleõppe puhul mõnda testide koostamise ja läbiviimise keskkonda. Vastuseid saab saata loomulikult ka e-kirjaga. See sõltub õpetajast ja õppeainest.

Kindlasti tuleb arvestada sellega, et õpilastel on kontrolltööd tehes võimalus kõrvalisele abile ja materjalide kasutamisele. Võib-olla mõned tööd on selle tõttu ka natuke raskemad. Kuid iseseisev materjalide kasutamise oskus on samuti väga oluline.

Kuidas suuline küsimine välja näeb? Kas virtuaalõppel on ka takistusi-muresid?

Suulist küsimist saab läbi viia veebitunnis. Samuti saab õpilane näiteks salvestada või filmida oma vastuse ja saata e-kirjaga.

Kindlasti on takistusi, interneti keskkonnad on ebastabiilsed. Veebitunni läbiviimine on vahel seetõttu takistatud või häiritud. Erinevad arvutid käituvad saadetud failidega erinevalt, mõnel dokument ei avane või näeb väga teistsugune välja.

Palju sõltub mõlema poole digipädevusest. Eks olukord on väga teistsugune tavapärasest ning paljudele keeruline. Eriti raske on kindlasti õpiraskuste- ja erivajadustega õpilastel ja nende vanematel. Aga üldiselt on ikkagi pilt sarnane sellele, mis koolis käies – tublid on tublid edasi ja probleeme on ikka nendega, kellega varemgi.

Õpetamise koht? Kas omas kodus, koolis klassis või saab põhimõtteliselt igal pool tarkust edasi anda?

Õpetamise koht on ikkagi oma kodu. Veebitundide puhul on oluline võimalikult hea internetiühendus. Samas tööde-tundide planeerimine ja kontrollimine on võimalik ka looduses, ilma internetita.

Kuna arvuti taga istumist on palju, siis ongi vahel hea kasvõi korrakski keskkonda vahetada. Õpetamise protsess ei sisalda ainult kontakttunni andmist, vaid väga oluline osa on ka planeerimisel ja tagasisidestamisel. Seda saab teha ka looduses.

Milline on õpilaste ja vanemate tagasiside?

Tagasiside on väga erinev ning sõltub ka sellest, kas õpilasel on hea iseseiva töö tegemise oskus. Sõltub samuti ka õpilaste vanusest, vanemad õpilased saavad iseseisvalt paremini hakkama. Ja ka õppeaineti on olukord erinev.

Veebitunnid on küll hästi vastu võetud, aga üldiselt igatsevad õpilased ikka juba kooli tagasi. Vanemad peavad oluliseks seda, et õpetajatel oleks võimalikult ühtsed reeglid ja antud olukorrast tulenevalt mõistlikud mahud ja nõudmised.

Märtsi lõpus pälvis Lilian Jõesaar Viimsi valla aukodaniku Lennart Meri nimelise tunnustuse. Mida see preemia õpetajale tähendab?

“Kindlasti on see suur au ja tunnustus. See annab märku, et midagi olulist ja kasulikku on tehtud. Minu jaoks oli juba magistritöö ise võimalus rõhutada emakeele rolli ja olulisust keeleõppes ja lisada juurde üht, olgugi et väga väikest, kivi rahvusvahelise haridussilla ehitamisele, mida pidas oluliseks ka president Lennart Meri. Preemia saamine tähendab mulle ka seda, et oma eesmärkide poole püüdlemisel ei tohi kunagi alla anda, ükskõik kui keeruline ja raske see mingil hetkel ka ei tundu. Samuti tähendab see, et olen ühe sammu lähemal eneseteostusele ja oma unistuste saavutamisele, ” vastas Jõesaar.