Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) Risti koguduse õpetaja Annika Laats ütleb intervjuus Harju Elule, et lootus, julgus ja rahu on ajatud teemad, mis saavad konkreetsel ajahetkel eriti kõnekaks ja oluliseks ning aitavad inimesena püsima jääda.
Teie kohta on kirjutatud, et olete just nagu hunt Kriimsilm, olles korraga paljudes ametites: hingehoidja, kaplan, kirikuõpetaja ja aktiivne vabatahtlik mitmes organisatsioonis. Kas see on endiselt nii? Milliseid töid praegu teete? Jaksate?
Olen jätkuvalt Risti koguduse õpetaja ning Tallinna lastehaigla hingehoidja. Hingehoiutööd jagub rohkelt ka väljapoole haiglat. Vaimuliku poole võib pöörduda igaüks, selleks ei pea olema kristlane. Hing tahab hoidmist igaühel. Eksistentsiaalsete, elu sügavamate küsimuste üle vaevavad südant ja pead paljud. Hea, kui saame neist asjadest koos rääkida.
Jätkuvalt olen toeks MTÜle Vaikuse lapsed peredele – neile, kelle laps on üsas surnud või kelle rasedus on katkenud. Teen seda tööd, mida on parasjagu tarvis teha. Kus on häda, seal tulebki tegutseda.
Nii on sel aastal olnud rohkelt tööd sõjapõgenikega. Oleme kogudusele kuuluvas Risti vanas koolimajas vastu võtnud 18 ukrainlast. Nende abistamine on koguduse jaoks päris suur koormus, õnneks on aga kogukonnas mitmeid vabatahtlikke abilisi, kes on olnud nõus olema põgenikele tugiisikuteks.
Tänavu augustis täitus teil 20 aastat kirikuõpetajana. Millise vaimse tee olete nende aastatega läbinud?
Loodan, et olen nende aastatega kasvanud lähemale nii Jumalale kui ka inimestele. Usaldus Jumala, Tema avaruse, halastuse ja väe vastu saab aasta-aastalt tugevamaks. Samal ajal olen tohtinud näha väga lähedalt lugematult paljude inimeste elu, õppinud neid mõistma ja armastama. On suur eesõigus, et tohin näha elu selle sügavuses ja komplekssuses, rõõmudes ja muredes, ning olla selles kõiges inimeste kõrval. Olen väga õnnelik, et tohin sellist tööd teha.
Kas see, et olete just Harju-Risti kiriku õpetaja, oli teie valik ja miks? Kas tunnete end Harjumaal õiges kohas, olles Tartumaa juurtega?
Risti koguduse õpetajaks sain pealtnäha juhuslikult. Abikaasa töötas toona Tallinnas, otsisime Tallinna lähiümbruses väikest kogudust, kus saaksin teenida ning samal ajal oma doktoritööd kirjutada. Väikesest kogudusest on selle ajaga kasvanud päris suur. Doktoritöö jäi selle kõrvalt paraku pooleli, ent asemele tuli väga palju uusi ning ehk isegi olulisemaid töid ja tegemisi, näiteks hingehoidjatöö lastehaiglas, veebilehe ,,Edasi’’ igakuised artiklid ja palju muid kohtumisi ning esinemisi.
Milliseid teemad on teie arvates olulised just tänavu jõulude ajal? Millised aga üldisemalt?
Lootus, julgus, rahu – ajatud teemad, mis saavad konkreetsel ajahetkel eriti kõnekaks ja oluliseks ning aitavad inimesena püsima jääda. Vastupidavus, säilenõtkus, jõud, mida saab ammutada Jumalast. Kannatlikkus ja armastus, leebus ja usaldus.
Kas käsitlete oma jutlustes ka igapäevaprobleeme? Või miks mitte?
Jutluse mõte ongi rääkida sügavatest, ajatutest teemadest nõnda, et need kõnetaksid inimest tema igapäevaelus, aitaksid tal mõtestada oma elu ja argipäeva ning annaksid jõudu, lootust ja usku edasi minna. Näiteid leiab iga huviline Risti koguduse kodulehelt www.ristikirik.ee ja meie FB lehelt, sest kõik jumalateenistused on veebis jälgitavad nii otseülekandes kui ka järelvaadatavana.
Oluline on vastupidavus, säilenõtkus, jõud, mida saab ammutada Jumalast.
Kogudus kasvab pidevalt, ja uued inimesed toovad enesega värskeid tuuli ning ideid – nüüd on hakatud jutlusi ka kirjalikult veebi üles seadma.
Kõige värskema ideena on loodud ka Instagrami konto. See on päris vahva, et sotsiaalmeediakauge inimesena mina ise õieti ei teagi, mis see Instagram on, samuti pole mul FB-kontot, aga meie rahvas tegutseb ning kannab hoolt, et meie tegemised oleks nähtavad ka neile, kes pole veel tihanud kohale tulla. Tasub siiski proovida, sest eheda kogemuse saab ikka silmast silma kohtudes ja üheskoos kohvilauas juttu ajades.
Kuidas käsitlete Ukrainas toimuvaid sündmusi?
Elame Ukraina rahvale ihust-hingest kaasa. Ihust ses mõttes, mida mainisin juba eespool – aitame sõjapõgenikke puhtpraktiliselt, pakkudes neile kodu nii oma vanas koolimajas kui ka kogudusemajas. Aitame neid nõnda, nagu oskame, pakkudes ka vaimulikku tuge. Hingest veel ka ses mõttes, et Ukraina on jätkuvalt meie palvetes. Kuni kestab sõda, alustame oma koguduses jumalateenistusi püsti seistes ja palvelauluga Ukraina eest.
Sümboolselt väljendab meie katkematut kaasaelamist neile ka altarile ja kantslile laotatud Ukraina lipp. See ei ole poliitiline manifestatsioon, vaid südamest tulev karje Jumala poole, et sõda ja vägivald võiks lõppeda.
Olete EELK õpetaja. Kuidas suhtute teistesse kirikutesse?
Suhtun neisse sõbralikult.
Mida tähendab teile ja kirikule jõuluaeg? Mis on selle vaimne tähendus Teie jaoks?
Jõulud kõnelevad Jumalast, kes armastab inimest ja tuleb päris-päris meie juurde, et jagada meie koormaid. Ta tahab meid tervendada ja vabastada meid kõigist neist köidikutest, millesse me end mässinud oleme. Meie hämarusse laskub valguskiir ja see muudab elu – see annab uue perspektiivi, uue lootuse ja elamise julguse. See valgus on ligidal tegelikult küll igal päeval, jõulud tuletavad seda aga erilise kirkusega meelde.
Milliseid soovitusi või õpetussõnu võiksite lugejatele uude aastasse kaasa anda?
Olen küll ametinimetuse poolest kirikuõpetaja, aga ma ei kipu väga õpetussõnu jagama. Mul meeldib pigem inimesi kuulata ja nendega koos arutleda. Täiskasvanute leerikursused on just sellepärast üks mu armsamaid töölõike. Ärgitan lugejat mõtlema, küsima, kuulama, lugema, arutlema. Keerulistel aegadel on ei tohiks lasta vaimul kängu jääda. Hirmudel ei tohiks lasta oma pähe pesa teha. Ja kibeduse asemel võiks maad anda leebusele ning hellusele.
Soovin lugejale hella, heldet jõuluaega!
