Üha enam käivad ööelu ja sellega seonduv käsikäes meelemürkidega. Tervise arengu instituudi (TAI), politsei ja Tallinna HALL-i klubi koostööst alguse saanud turvalisema ööelu projekti eesmärk on vähendada uimastite ja alkoholi tarvitamisega kaasnevaid kahjusid.

Ennetamiseks ja probleemide lahendamiseks pakuvad ööelu kahjude vähendajad ehk ööhaldjad usalduslikku ja diskreetset tuge ning abi pidutsejatele, võimaldades sihtrühmal ja nende lähedastel teha valikuid, mis toetavad nende endi ja kogukonna turvalisust ning head tervist. Võttes arvesse illegaalsete uimastitega seotud teemadega kaasas käivat halvustamist, on oluline luua usalduslikku õhkkonda, kus inimesed tunneksid end mugavamalt neil teemadel rääkimiseks ja vajadusel abi küsimiseks, kui nad selleks valmis on.

Piloot algas 2022. aasta augustis, kui 12 Tallinna ööelus aktiivset vabatahtlikku läbisid koolitusprogrammi, kus käsitleti teemasid nagu uimastite mõju (sh alkohol), eetika ja väärtused ööelus, esmaabi, vaimse tervise esmaabi, nõustamise alused ja turvaline käitumine. Oktoobrist detsembrini osaleti peamiselt HALL-i ja Sveta baari üritustel, kus jagati külastajatele uimastitega seotud infot, erinevaid tarvikuid ning toetati inimesi, kes vajasid abi liigse joobe või ahistava käitumisega seoses.

„Meie keskne sõnum on alati, et me ei toeta uimastite tarvitamist ja ainus ohutu uimastite tarvitamise viis on nende mittetarvitamine, kuid kui inimesed seda siiski otsustavad teha, siis soovitame neil teha seda võimalikult turvaliselt,“ selgitab TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist Mikk Oja.

Abiks personalile ja külastajale

Ööhaldjate eesmärk on külastajatega suhtlemise ja varajase märkamise teel ennetada tõsisemate probleemide tekkimist, vähendades seeläbi klubi personali töökoormust ja vajadust kiirabi/politsei sekkumiseks. Inimeste ja klubide tagasiside projektile oli valdavalt positiivne, sest uus roll võimaldab tuge pakkuda ka inimestele, kellega klubi personalil ei pruugi olla suure töökoormuse tõttu aega tegeleda, suurendades seeläbi külastajate ja ka personali enda turvatunnet.

TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse vanemspetsialist Mikk Oja. Foto erakogu 

„Valdavalt on inimesed väga positiivselt üllatunud, et Eestis sellist asja tehakse, inimestele meeldib rääkida oma kogemustest. Muidugi ei saa öelda seda absoluutselt kõigi kohta,“ räägib Mikk Oja. „Oli ka juhtumeid, kus inimesed võisid reageerida negatiivse üllatusega, sest näiteks narkootikumide näol on tegemist väga isikliku ja stigmatiseeritud teemaga,“ lisab ta.

Liigjoobes inimeste abistamine

Paraku kipub olema nii, et alkohol ja pidu käivad käsikäes. Isegi kui inimene tarvitab narkootikume, siis joob ta ikkagi alkoholi sinna alla, peale ja kõrvale. Alkoholi segamine muude uimastitega on aga oht, millest inimesed ei ole tihti teadlikud. Tõsiseid olukordi, kus kellegi seisund vajab kiirabi sekkumist, on õnneks siiani olnud vähe. Liigjoobe korral aitab enamasti inimesele vee pakkumine ja temaga hetkeks vaiksemasse keskkonda eemaldumine.

Võimalusel üritavad ööhaldjad kaasata abivajaja sõpru, mõnele külalisele aidatakse tellida takso, et ta turvaliselt koju jõuaks. Klubide personal on reeglina töö ajal väga hõivatud ja neil ei ole aega rohkem tähelepanu vajava inimesega tegeleda. Seda eriti, kui keegi on näiteks tarvitanud midagi, mille mõju kestab kaua. Siin ongi toeks ööhaldjad, kes aitavad ära hoida olukorda, kus inimene lihtsalt välja visatakse.

Paraku kipub olema nii, et alkohol ja pidu käivad käsikäes. Isegi kui inimene tarvitab narkootikume, siis joob ta ikkagi alkoholi sinna alla, peale ja kõrvale.

Inimese seisundi hindamisel pole selgeid piirmäärasid ja see oleneb alati konkreetsest olukorrast. Ükskõik mida tarvitanud inimene võib ise tunda, tal on ehk väga tore ja hea olla, ei pruugi ta samas märgata, et tema käitumine segab teisi. See on koht, kus tuleb leida õige tasakaal klubi personal i, külal iste ja ööhaldjate vahel, kelle eesmärk pole kindlasti olla peorikkujad, kes iga ülevas meeleolus inimese ära rahunema viivad.

Suurimad probleemid ööelus

Ööelu on väga kirju ja selle kulgu ei saa ette ennustada. Klubid ja neis toimuvad üritused on väga erinevad, see omakorda kutsub kokku väga erinevate huvide ning väärtushinnangutega inimesi, mis on probleemide ja erimeelsuste üks oluline allikas. Samuti on kindlasti oluline probleem seksuaalne ahistamine.

„Sellega seotud juhtumeid ei ole olnud nii palju meie töölaual kui liigjoobega, kuid tegemist ongi keerulisema ja varjatuma teemaga, kus inimestel on väga erinevad arusaamad sellest, mis on sobiv ja mis mitte. Ka mõned meie töötajad kogesid ise seda,“ tõdeb Mikk Oja. Siiani ilmnenud suurim kitsaskoht on klubide ja üritusekorraldajate äraootav seisukoht, illegaalsete uimastitega seotud teemadega tegelemise eest kardetakse saada külge probleemse koha märk ja mainekahju, kuigi ööelu ja uimastid käivad juba pikki aastaid käsikäes.

Oluline on toetada erinevate asutuste julgust teemaga tõsisemalt tegelemiseks ehk probleemide ennetamiseks, mitte ainult tagajärgedega tegelemiseks.

Teadlikkus kasvab

Miku sõnul võttis projekt suvisel hooajal fookusesse erinevad festivalid üle Eesti. Üks eesmärk on olnud vabatahtlike hulga ja mitmekesisuse kasvatamine, et pakkuda teenust laiemalt ja vastavalt ürituste erinevatele formaatidele. Kui varem oli tegemist kitsa Tallinnas tegutseva asjaarmastajate ringiga, siis nüüd on vabatahtlikke üle Eesti, esindades erinevaid pädevusi perearstidest kõrgharitud keemikuteni, ja luues seeläbi mitmekülgset kogukonda niivõrd kompleksse teemaga tegelemiseks nagu uimastid ööelus. Tänase seisuga on vabatahtlike arv kasvanud umbes 40-ni ja see arv suureneb pidevalt.

Oluline küsimus on aga teenuse laiendamisel selle rahastamine, kus otsitakse toimivat mudelit, milles kulud võiksid olla jaotatud riigi, KOV-ide ja erasektori vahel. Erinevus võrreldes suvise hooajaga seisneb ka selles, et suvistel festivalidel tasuta osalemine on vabatahtlikele piisav motivaator, kuid linnaruumis või ööklubides nädalavahetusel öisel ajal töötamine vajab lisatasustamist.

Ööhaldjas Marit Oja. Foto Diana Unt 

Ööhaldjas Marit oma kogemusest

Miks otsustasid pühenduda pidutsejate abistamisele?

Olen omajagu pidudel ja festivalidel käinud, sest armastan meeletult tantsimist. Tantsimine on minu meelest üks parimaid väljaelamisviise ning tunnen, et põlisrahvastel, kes ravisid inimesi läbi tantsimise nii, et kogu hõimkond samal ajal trumme põristas, on võrdeline tänapäeva niinimetatud „vaibakloppimise“ muusika ja reivikultuuriga. Mingi võlu nendel rütmidel ja oma keha liigutamisel on, mis lihtsalt paneb end paremini tundma.

Liikudes aga palju sellises skeenes (ööelus, pidudel, festivalidel), olen täheldanud nii mõnigi kord juhtumeid, kus keegi on liigselt tarvitanud kas alkoholi või narkootikume, kuid ma ei ole osanud alati neile abi pakkuda. Soov abistamiseks oli aga olemas.

Kuidas ööhaldja roll sinuni jõudis?

Õppisin Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust, kus kirjutasin oma seminaritöö teemal „Festivalide külastajate narkootikumide tarvitamisega seotud korralduslikud strateegiad Eesti festivalide näidetel“, läbi mille ma sain rohkelt infot kahjude vähendamise põhimõtete ja valdkonna kohta. Seminaritöö kirjutamise ajal tutvusin ühel festivalil Villu Kanguriga, kelle puhul sain hiljem teada, et tema on Eestis üks esimestest ööelu kahjude vähendamise eestvedajatest.

Villu korraldas järgneval aastal samal festivalil, kus tutvusime, psühhedeelse toe ruumi, ehk Psycare’i. Seal jagati uimastitealast infot, kahjude vähendamise tarvikuid ja oldi olemas nende jaoks, kes seda vajasid. Tundsin, et soovin samuti oma panuse anda ning järgmisel aastal liitusin samuti nende Psycare’i meeskonnaga. Selle kogemuse kaudu jõudis minuni info, et TAI on välja töötanud turvalisema ööelu koolitusprogrammi, mis on suunatud ööelus osalejatele.

Kas usalduse loomine inimestega on keeruline, kuidas ööhaldjaisse esmapilgul suhtutakse?

Eelmine aasta oli keerulisem, nüüd meist pigem ikka teatakse ja on tunda, et inimesed usaldavad meid. Hetkel tullakse ka ise julgemalt midagi küsima või abi paluma. Need, kes meist veel ei tea, võivad olla algselt veidi pelglikud, kuid üldiselt, kui teenust selgitame, jõutakse järeldusele, et me ei ole siin selleks, et kedagi hukka mõista, vaid selleks, et pakkuda tuge inimestele, kes seda vajavad.

Siiani on kõigi tagasiside olnud ülimalt positiivne ning leitakse, et oli viimane aeg, et ka Eestis selline teenus eksisteeriks (samalaadseid teenuseid on Saksamaal, Hollandis, Portugalis, Soomes ja veel teisteski riikides).

Mida oled ööhaldja rollist kaasa saanud?

Uskumatult suure missioonitunde, palju eneseületusi, tohutult teadmisi ning kõige ägedama kogukonna!