Koroonakriisi ajal on sotsiaaltöötaja vastutus mitmekordne – lisaks igapäevasele tööle tuleb pingutada ka selle nimel, et hoolealustest keegi saatusliku viirusega ei nakatuks. Üks nendest, kes oma panuse annab, on 55-aastane Õnne Aasmäe.
Kuusalu alevis elav Õnne Aasmäe töötas varem kaubanduses. “Siis ma otsustasin, et seda tööd on nüüd tehtud küll. Tuli pakkumine minna tööle Valkla hooldekodusse,” meenutab ta.
Valklas töötas ta aastatel 2005–2010. Seal oli ligemale 200 hoolealust. “Alguses olin ma tavahooldaja, siis tegevusjuhendaja. Andsin hommikuvõimlemist, juhendasin tantsuringe ja näitetruppi,” räägib naine.
Mis oli Valklas kõige raskem? “Töötamine psüühiliselt haigete inimestega,” ütleb Aasmäe.
“Ühel hetkel ma tundsin, et ma vajan muutust. Töö vanuritega tundus ohtum, sest agressiivse kliendiga on raske hakkama saada,” arvab ta.
Ikka on mõni hädaline
2010. aastal läks naine tööle Iru hooldekodusse, kus praegu on hooldatavaid 334, töötajaid 175.
“Minu töö näeb ette lahkunu majast ärasaatmist ja kõike muud sellega seotud asjaajamist. Tuleb paberid korraldada, tuleb omastele helistada jne,” selgitab Aasmäe oma ülesandeid.
Majas on ta esmaspäevast reedeni, hommikul kaheksast õhtul poole viieni. “Nädalavahetustel olen ma telefonitsi kodukontoris. Ikka on mõni hädaline, kes nõu ja abi vajab,” lisab ta.
Mis on Iru hooldekodu peamised probleemid? “Praegu on ju tööjõuprobleem. Pole piisavalt hooldustöötajaid, sest ega palk ei motiveeri nii väga seda tööd tegema. See on ääretult raske töö,” selgitab Aasmäe.
Seetõttu töötab Iru hooldekodus palju pensionieelikuid ja pensionäre. “Uued inimesed sageli tulevad, on üks või kaks päeva tööl ja leiavad, et see töö nende jaoks ei sobi,” kurdab Aasmäe.
Ei ole meelakkumine
Miks inimene annab alla juba paari päevaga? “See töö ei ole meelakkumine, meie majas vähemalt. Hooldada inimest on suhteliselt keeruline ja raske. Kõik ei saagi sellega hakkama,” selgitab sotsiaaltöötaja.
“Kui sa näed, et inimene on voodis, on temaga väga raske toime tulla. Sa võib-olla hinges tahad inimest aidata, aga see ei ole kahjuks sinu võimuses. Tekib jõuetuse tunne. Mõned ei suuda sellega leppida,” lisab Aasmäe.
Ta loodab siiski, et huvi hooldustöötaja ameti vastu kasvab. ”Teise inimese aitamine peaks olema inimese loomuses. Me kõik saame ju vanaks. Ega sundust ei ole. See soov peab ikka inimese enda seest tulema.”
Tervisest tulenevalt vajavad Iru hoolealused ööpäevaringset hooldust. “Kui vähegi võimalik, hoitakse vanurit kodus. Juhtudel, kui vajatakse, et keegi 24/7 jälgiks inimest, siis on hooldekodu parim lahendus,” arvab naine.
Aasmäe mäletamist mööda elas üks proua Iru hooldekodus isegi 105-aastaseks. “Kusjuures ta oli väga tubli, mittedementne inimene. See jättis mulle väga hea mulje, et nii kõrges vanuses nii hea tervisega võib olla. Tal olid küll tasakaaluhäired, sellepärast ta tuli meile.”
Samas on hooldatavate hulgas ka neli inimest, kes ei ole veel pensioniikka jõudnud, kes on töötukassa nimekirjas.
Koroona ei kao
Märtsis alanud koroonakriis lisas täiendava probleemi, sest kõrge ea ja terviseprobleemide tõttu on hoolealused riskigrupis.
Seni keegi Iru hooldekodu elanikest ja töötajatest nakatunud ei ole. “Meil on olnud see õnn. See on saavutatud tubli tööga ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes. Minagi käisin oma autoga tööl, et mitte bussiga sõita,” sõnab Aasmäe.
Eriolukorra ajal kasutas ta hooldekodus maski, kindaid ja pesuvahendeid. Kaitsevahendeid tuli päeva jooksul korduvalt vahetada. “Mugav ei olnud, aga mis teha. Ohutus eelkõige,” meenutab ta.
Liikumist hooldekodu eri osakondade vahel piirati eriolukorra ajal nii, et näiteks hooldekodu asukad ei käinud söögisaalis, vaid söök viidi neile tubadesse. Lähedastel ei lubatud hoolealuseid külastada. Pärast eriolukorra lõppu on piiranguid mõnevõrra leevendatud.
Aasmäe arvates tuleb erivahendeid siiski veel pikalt kasutada. Ta arvab, et hooldekodu asukad peaksid omastega suhtlema vabas õhus, mis on ohutum variant. Uusi asukaid hoitakse kaks nädalat isolatsioonitubades.
“Päris rahulikult hingata ei saa ei suvel ega sügisel. Ilmselt ei kao see viirus kuskile, vaid hakkab gripi kombel lainetena käima,” arvab naine.
