Enamik ehk Harjumaa 16 omavalitsust keeldus pagulaste vastuvõtmisest ning kuue omavalitsuse otsus pole veel selgunud. Põhjenduseks tuuakse eluruumide puudumist ning vähest ja ebaselget infot pagulaste edasise elu korraldamise kohta.
10. septembri seisuga keeldus pagulaste vastuvõtmisest 16 omavalitsust: Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Saue linn, Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila vald, Kiili vald, Kuusalu vald, Padise vald, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Vasalemma vald. Oma otsust sotsiaalministeeriumile pole veel edastanud viis omavalitsust: Kernu, Kose, Nissi, Saue vald ja Paldiski linn, kes arutavad pagulaste vastuvõtmist volikogu istungitel 24. septembril. Viimsi vald keeldus sotsiaalministeeriumile saadetud pagulasküsimuse kommenteerimisest enne, kui dokumendi on avaldanud sotsiaalministeerium.
Probleemid elupindadega
Pagulaste vastuvõtmisest keeldunud omavalitsuste põhjus number üks, mille tõid välja kõik omavalitsused, on puuduvad elamispinnad. Omavalitsustes on sotsiaalkorterid juba hõivatud ning paljudele korteritele on ootejärjekord, näiteks Maardus ning Raasiku, Keila ja Kiili vallas. Kiili vallavanem Aimur Liiva sõnul on Kiilis kaks sotsiaalkorterit ning mõlemas on abivajajad juba sees. “Kui nemad välja kolivad, on uued juba ukse taga,” selgitab Liiva. Keila vallas on praegu eluaseme järjekorras 8 leibkonda, sealhulgas kaks lastega perekonda.
Isegi kui elukohti leidub, pole need elamiskõlblikud. Aegviidu vallavanem Riivo Noore sõnul vajavad olemasolevad pinnad Aegviidu sotsiaalmajas kapitaalset remonti. “Kahes ühetoalises ja ühes kahetoalises ahjuküttega korteris puudub vesi, kanalisatsioon ja tualett,” sõnab Noor.
Nissi vallavanema Peedo Kesseli sõnul oleks pagulased võimalik majutada ka erasektorist üüritud korteritesse, kui riik seda toetaks. Kuid ka siin ilmneb probleem, sest paljudes omavalitsustes, nagu Kiili, Saku ja Padise, erasektoris välja üüritavad korterid puuduvad. Kiili vallavanem Aimur Liiva kommenteerib: “Kui city24.ee lüüa sisse “Kiili vald” ja “soovin üürida”, siis on juba aastaid olnud selle koha peal null. Situatsioon on ilmselt analoogne Tallinna lähedal igal pool, kuna pole tühje maju, mida me mujal Eestimaal näeme.” Isegi kui üksikuid kortereid leidub, siis Rae vallavanema Mart Võrklaeva sõnul on kinnisvara ostmine ja üürimine Rae vallas kallis, sama põhjenduse toob Saue linnapea Tõnu Urva Saue linna kohta.
Töö- ja koolikohti napib
Töökohtade puudumine on probleemiks näiteks Loksal ja Vasalemmas. “Loksa linn on igati kaalunud pagulaste vastuvõtmist. Meil on piisavalt lasteaiakohti, meil on võimalik saada väga head haridust Loksa Gümnaasiumi kõigis kooliastmetes, kuid töökohti napib,” räägib linnapea Värner Lootsamann. Samasugune on olukord Vasalemmas. “Puuduvad töökohad ja inimesed, kes pagulastega suudaks tegelda. Vanglate likvideerimisel töötuks jäänud on juba leidnud endale töö teistes kinnipidamisasutustes või hoopis töötuks jäänud. Neil pole ka piisavat motivatsiooni, et ennast pagulaste hooldusasutusse hooldajaks koolitada,” sõnab Vasalemma vallavanem Mart Mets.
Nukker on seis lasteaedade ja koolikohtadega näiteks Kiilis. “Meil ei ole lasteaia- ega koolikohti. Kiili koolis on kõige vähem pinda ühe õpilase kohta, ja seda terve Eesti arvestuses. Me oleme küllaltki hädas ja ülerahvastatud,” sõnab vallavanem Aimur Liiva. Ka Raasiku vallas on lasteaiad ja koolid pilgenil täis ja see ei võimaldaks teenindada sisserändajate lapsi.
Kogemused puuduvad
Anija abivallavanema Urmo Sitsi arvates pole jagatud piisavalt infot, et langetada nii suuri otsuseid nagu pagulaste vastuvõtmine. “Pole teada, kuidas korraldatakse tugiteenused ja transport, kui suured on pagulaspered ja kui suurt elupinda perekonnad vajavad,” sõnab Sitsi.
Kiili vallavanema Aimur Liiva arvates puuduvad Eestil vajalikud kogemused “Meie vallas on 5000 elanikku ja kolm sotsiaaltöötajat – meil on üks õhemaid valdu Eestis üldse. Ametnikke pole piisavalt. Need asjad on suurtes piirides lahendatavad, kui lisaressurss eraldatakse, kuid elamispindu ikkagi pole” arvab Liiva. “Kui riik otsustab, et me peame näiteks ühe pere võtma, siis tõenäoliselt üürime Tallinna korteri,” lisab Kiili vallavanem.
Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja arvates tuleks pagulaste elamispindade probleem lahendada riiklikult, näiteks RKAS-i kaasabil vabaturult rentides.
Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele peavad arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Saku vallavanem Tiit Vahenõmm sõnab: “Kuna pagulaste vastuvõtmine on seotud rahaliste ressurssidega, nagu sotsiaalruumide renoveerimine, haridusasutuste valmisolek, töötajate koolitamine jne, siis ei ole eelarves sellega arvestatud ning muudatuste sisseviimine nimetatud dokumentidesse käesoleval aastal pole võimalik.”
KAUPO RÄTSEPP
Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees
Olles piisavalt kaua töötanud avalikus sektoris, võin öelda, et riik määrab omavalitsustele ülesandeid, mille elluviimiseks raha ei eralda. Võib juhtuda, et kogu pagulaste temaatika alates majutamisest, sotsiaalsetest garantiidest kuni lasteaia- ja koolikohtadeni, jääbki omavalitsuste õlgadele. Omavalitsuste eitavaid vastuseid oli võimalik ette näha. Valemis, mille alusel pagulasi jaotatakse, on kokku lepitud ning neid võib siia tulla sadu, isegi tuhandeid. Arvan, et inimlikult saavad kõik aru, et tegu on sõjapõgenikega, kuid probleem on Eesti kui rahvusriigi püsimine. Soome ja Rootsi, kuhu eestlased sõja ajal põgenesid, on sarnase kultuuri- ja usutaustaga, mis tõttu eestlased lõimusid kergesti. Meie kultuuriline taust islamiriikidega on väga erinev. Täna pole Euroopas ühtegi head plaani, kuidas pagulaste temaatikat lahendada ning aega napib.
