Tänasega algab uus artiklitesari projektidest, mida Harjumaale on plaanitud ning mõnikord ka ehitust alustatud, kuid erinevatel põhjustel pole neist asja saanud. Kas oli siis tegemist rahapuuduse, liigse suuruse, riigikorra vahetumise või lõputu vaidlusega teemal: ärge seda minu õuele küll ehitage.
Esimesena võttis Harju Elu vaatluse alla vormeli-, ralli- ja kardirajad. Neid on plaanitud Tallinna piiridesse või Harju maakonda mitmeid. Kohanimed Pirita-Kose, Muuga, Viimsi-Lubja, Jüri ning muudki võinuks jõuda maailmakaardile sellega, et seal toimunuks vormel 1, vormel 3, vormel 1000 (edaspidi F1 jne) etapid.
Kiirekskursiooni ajalukku tegi omaaegne Eesti autospordi liidu peasekretär, praegune Turba MoMu eestvedaja ning hoidja Arno Sillat.
Tema sõnul jõuti kõige kaugemale kahe projektiga. Täpsemalt uue Pirita-Kose-Kloostrimetsa ning Muuga ringradade asjadega. “1980-ndate alguses plaaniti sinna ehitada korralik rada. F1 tootjate assotsiatsiooni (FOCA) juht Bernie Ecclestone uuris laienemist Ida-Euroopasse. Ta mõistis, et NSVL-il pole palju valuutat, aga suurel impeeriumil on piisavalt maavarasid, mida saab kasutada koos tarkade inimestega,” räägib Sillat.
Alguses plaaniti rajada Moskva linnaring. Varsti kuulutati: las keegi teine teeb ja sebib. Eestlased olid ennast suure liidu auto- ja motoilmas näidanud kõvade tegijatena ning pilgud pöördusid Tallinnale. Siin käis FOCA esindaja Mario Galanti, kes vaatas 30-ndatest pärit raja oma silmaga üle. Moodustati töörühm, kuhu kuulus teiste hulgas autoloolane Margus-Hans Kuuse.
“Vana rada oleks muidugi pidanud kõvasti ümber ehitama. Ilmselt oleks Kloostri metsa kõvasti maha võetud. Samas kas väga hullult,” arutleb Sillat. Saksamaa Nürnburgring asub ka metsas ja hüüdnimigi on paigal “Roheline põrgu”.
Parteijuhi surm lõpetas F1 Pirital
“Just 80-ndatel hakati laiendama turvaalasid ja rajama piirete vahele laiu liivaribasid. Varem olid piirded kohe raja ääres. Ja kui auto läks käest ära, siis olid meeste vigastused ja surmad päris tihedad. Praegu poleks ilmselt Niki Laudal ränka tuleõnnetust juhtunud, sest ta sõitnuks vormeliga liivaribale,” oletab mees.
Plaanis oli ka NL-i meeskonna moodustamine. 10. novembril 1982 suri aga autofännist peasekretär Leonid Brežnev. Tallinna F1 projekt tõsteti kohe pärast seda sahtlisse. Tsiklid sõitsid Pirital viimati aastal 2006, autode võidukihutamine lõppes juba 70-ndate keskel.
Pärast Budapesti Hungaroringi valmimist aastal 1986 oli selge, et F1 teisele sotsmaale ei anta. Aga välistada ei saanud Sillati hinnangul midagi ning kurss võeti F3 raja ehitamisele. Asukohana valiti välja Muuga maa-ala Paemurru tänava, Vana-Narva maantee ja Altmetsa tee vahele. See jääb napilt praeguse Maardu linna territooriumile ja on tuntud Tarasoo asumina.
“Suur eelis oli seal looduslike tribüünide olemasolu, sest krunt asub lohus. Servadesse saanuks püstitada helisummutavad seinad ja publik mahtunuks kallakutele,” teab Arno Sillat.
Muugal juba ehitati
Projekt läks käiku ning Tallinna EPT ehitas valmis Tallinnringi raja muldkeha. Muuga ringrada olnuks kaheksat meenutava kujuga ning kavandati ka ülesõidusilda sarnaselt Suzuka ringrajaga. Raja pikkus olnuks 4,536 kilomeetrit. “Toivo Asmer oli üks ideoloogidest ning raha tuli Moskvast. Sealt eraldati 200 000 rubla. Asmer sõitis isegi Tallinnringi raja enda sõiduautoga läbi,” kirjeldab Arno Sillat.
Aga varsti hakkasid toimetama Rahvarinne ehk tulevane Keskerakond ning ka Roheliste liikumine. Nemad nägid naabruses asuvas Muuga aedlinnas suurt poliitjõudu ning hakkasid rahvast Moskva raha eest ehitatava raja eest kaitsma. “Kümme aastat varem, kui rajati Muuga sadamat, siis tehti asi ilma suurema kärata ära. Ja ilmselt oleks NL-i edasikestmisel valminud ka Muuga rada,” arutleb Sillat.
Aga aastatel 1987–89 kärises kogu suur liit, Moskva rahakraanid keerati kinni ja Muuga projekt lõppes. Täna on seal läheduses muuhulgas nafta- ja muud terminalid. “Need on oluliselt ohtlikumad ja mürarikkamad asutused, kui ringrada,” hindab asjatundja.
Väo karjääri plaaniti pärast kogu ala rekultiveerimist rajada väike ringrada. Sealse karjääri servad on samuti looduslikud tribüünid.
“Vormel 1 etappi Eestisse ilmselt ei tule,” ütleb auto kokpitis istuv Arno Sillat. Seepärast saab Estonia ja muude autode rooli keerata vaid Turbas muuseumis.FOTO: Allar Viivik
Viimsi ja Rae radadest vaid mälestus
21. sajandi projektidest on tuntumaid Rae ringrada. Kahjuks hääbus projekt majanduskriisi ning ka Pärnu (Audru) ringraja ehitusse. “Rae oli aktuaalne aastatel 2007–2008. Eraldati 90 hektarit ning alaliidud lõid koos vallaga SA. Üks finantsasutus andnuks kroonides 50 miljonit,” mäletab Sillat. Raja pikkus plaaniti 3,5-kilomeetriseks ja sobis F3-le. Kompleks asus Jüri ringist Kose poole, Ameerikanurga äripargi kõrval. Tehtud olid keskkonnauuringud ja eelprojekt.
Tegelikult plaaniti Rae valda rada juba 1990-ndate aastate alguses. Turba muuseumis on olemas isegi rajatise eskiis.
Aastal 2002 tekkis Viimsis idee arendada Lubja külas asuvat vana sõjaväeosa. Kahjuks oli seal väga kõrge pinnavesi ja ala soine. “Alguses üritati krunti müüa. Aga siis pöörduti spordialaliitude poole ning kaasati isegi suusatajad. Loodi SA ja maa anti neile kasutada, tehti projekt ja keskkonnauuringud,” meenutab Sillat. Krundilt võeti maha võsa ja puud, ala kuivendati, planeeriti ning ehitati krosskartide ja -bagide rada. “Autod juba sõitsid. Siis tuli 2004. kinnisvarabuum, krunte vahetati ning asi sumbus,” mäletab Sillat.
2004–2005 oli plaanis laiendada Vasalemma rada. Selleks loodi samuti SA. “Plaaniti ehitada rallikrossiks kasutatava karjääri servadesse pikem rada. Aga väljasõidud jäid minu mälu järgi naaberkinnistutele ning sealt algas pidurdumine. Kardirada on Vasalemmas küll, kuid see on kohati ohtlik,” hindab Sillat.
Plaaniti uuendada ka Tabasalu kardirada. Seda selleks, et laiendada asfaldisõidu kandepinda. “Suured rallivõidud algavad just asfaldisõidust. Märtinil ja Tänakul on see põhi all,” kinnitab Arno Sillat. Uued haldajad-valdajad on Sillati sõnul raja uuendamise ja majandamisega kenasti hakkama saanud.
