Õiguskantsleri nõunikud käisid tänavu jaanuaris ja veebruaris kolmel korral kontrollkäigul Valkla hooldekodus. Ametlikus ülevaates teeb õiguskantsler hooldekodule üle kümne ettepaneku, mille täitmise kohta ootab tagasisidet juba augusti viimaseks päevaks.
Avalikkuse tähelepanu on Valkla Kodu nime kandev hooldekodu pälvinud paaril viimasel aastal juhtumitega, kus kohalikud elanikud olid hädas kohtumäärusega Valkla Kodusse suunatud klientidega, kes põgenesid aiaga piiratud hooldekodu alalt ning häirisid kohalike rahu. Taoline juhtum leidis aset ka vähem kui kuu aega tagasi, mil ajakirjanduses „ohtlikuks saripõgenejaks“ (põgenes juba kümnendat korda) nimetatud hooldekodu klient pääses kinniselt alalt välja ning uitas paar tundi ringi, enne kui ta tabati ning hooldekodusse tagasi toimetati.
Põhjuseks, miks kliendid pagema pääsevad, on Valkla Kodu erinevate juhtide poolt nimetatud personali vähesust, mitte territooriumi ebapiisavat turvatust. Samal arvamusel on ka õiguskantsler. Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts ütles Harju Elule, et tänase seisuga on „okastraati“ isegi liiga palju ja Valkla hooldekodu meenutab pigem vanglat, mitte taastumiseks loodud asutust. „Ühe kliendi põgenemine hooldekodust ei ole seotud sellega, et territoorium ei ole piisavalt turvatud, vaid töötajaid, kes peaksid aitama hooldekodu kliente, on liiga vähe,“ märkis ta. „Tegemist on hoolekandeasutusega, mille eesmärk on aidata sinna määratud inimesed tagasi tavaellu. Tegemist ei ole kinnipidamisasutusega.“
Juhendajaid vähe
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid Valkla Kodus osakondi, kus klientidele osutatakse erihooldusteenust kohtumääruse alusel. Probleemid, mis tuvastati, olid samad, mis eelmistel kontrollkäikudel – klientide vabaduse piiramine, personali vähesus ning kientide inimväärikuse tagamine. Endiselt oli puudujääke ravimite käitlemisel ja manustamisel, kuigi nõunike hinnangul oli olukord võrreldes aastatagusega paranenud.
Üks suurimaid probleeme on Valkla hooldekodus siiani tegevusjuhendajate väike arv ning sellega seoses klientide tegevusetus. Õiguskantsleri nõunikud intervjueerisid nii tegevusjuhendajaid kui kliente ning mõlemad tõid välja, et tegevust võiks rohkem olla. Kliendid kaebasid igavuse üle – nende päev koosnevat vaid söömisest, ravimite võtmisest, koristamisest ja suitsetamisest. Rohkem sooviti muusikat kuulata ja aias tegutseda. Klientide passiivsuse märkisid külaskäigu ajal ära ka õiguskantsleri nõunikud, kelle sõnul enamus kliente kas vaatas lihtsalt telerit või oli voodis pikali. Eriti vähe oli tegevust meesterahvastele. Hooldekodu pakub tööks katusedetailide pakkimist, kuid väike töötasu ei motiveeri kliente sellega tegelema.
Õiguskantsler tegi hooldekodule ettepaneku tagada klientidele nende võimetele ja oskustele sobivad igapäevased tegevused, mis aitaks kaasa iseseisva toimetuleku säilimisele.
Trellid ja mustus
Rahule ei jäänud nõunikud ruumide puhtuse ja liigse „okastraadi“ kasutamisega. Kuigi hoone tiivad, kus asuvad kohtumääruse alusel Valklasse saadetud kliendid, on piiratud ca neljameetrise võrkaiaga, millele on lisatud ka okastraattõke ning võrkaed on varustatud andurite ja õu kaameratega, olid paljude magamistubade akende ees veel metallvõred. Klientide hulgas on metallvõred tekitanud pahameelt, kuid töötajate sõnul on need paigutatud selleks, et kohalike elanike turvatunnet tõsta.
Kontrollkäigul olnud nõunikke häiris ka klientide tubade spartalik sisustus ning kohatine räpasus. Silma ja ninna jäi nõunikele hügieeniruumide halb lehk ning tualetipottide ja kraanikausside räpasus.
Omaette teemaks on Valkla hooldekodus ratastooliga liikumine, sest nagu nõunikud täheldasid, polnud sugugi kõikjale võimalik ratastooliga pääseda.
Kõik probleemid panid õiguskantsleri nõunikud kirja ning nende põhjal tegi õiguskantsler Valkla hooldekodu haldavale ASile Hooldekandeteenused koguni 11 ettepanekut, mille täitmise kohta ootab tagasisidet 31. augustiks.
Riigil on kohustus
Kuivõrd ettepanekuid on palju ning nii mõnegi täitmine ei saa toimuda üleöö, andis õiguskantsler võimaluse esitada ASil Hoolekandeteenused konkreetne ajakava ja tegevusplaan, millal ja kuidas ettepanekud täidetakse, selgitas õiguskantsleri nooremnõunik Marje Allikmets. „Lisaks on ka ettepanekuid, mille osas palus õiguskantsler ASil Hoolekandeteenused analüüsida probeelem sisuliselt,“ ütles ta.
Osa ettepanekutest, näiteks tegevusjuhendajate palkamine, nõuaks aga lisaraha. Arvestades Valkla hooldekodu piiratud võimalusi, ei tundu raha leidmine tõenäoline. Allikmetsa sõnul on aga riigil kohustus tagada nõuetele vastava teenuse osutamine ning leida vajalik ressurss. „Hooldekodus peaks tööl olema piisaval arvul tegevusjuhendajaid, kes suudavad omada ülevaadet elanike üle, tagada nende turvalisuse ning nendega ka sisuliselt tegelda, vältimaks konfliktsete olukordade tekkimist,“ märkis nooremnõunik.
Soovituste täitmise kontrollimiseks tehakse Allikmetsa sõnul vajadusel järelkontrollkäik. „Valkla Kodu on õiguskantsler eelnevalt kontrollinud 2014., 2012., 2011., 200. ja 2001. aastal ning kontrollib ka edaspidi,“ ütles ta.
