Lääne-Harju vallas Ohtu külas elava 40-aastase Urmas Veersalu elu keerleb pilliroo ümber. Ja pilliroost valmistas ta maailma suurima rookrooni, mis kanti 21. augustil Guinnessi rekordite raamatusse.

Esimest korda lõikas Veersalu pilliroogu 11-aastasena Keila jõe ääres koos isaga. “Me vaatasime raamatust juhendeid, kuidas pilliroogu kokku siduda. Isa tegi suuremaid, mina tegin veidi väiksemaid kujundeid,” meenutab ta.

Tavaliselt on rookrooni läbimõõduks 40 sentimeetrit. Selleks kulub sadakond pilliroojuppi ja kümme meetrit linast niiti. Selline kroon kaalub ligikaudu 60 grammi.

Leedulase eeskujul

Uue impulsi andis 2013. aastal Eesti Disainerite Liidu korraldatud konkurss “Eesti juurte juurde”, kus Veersalu valmistatud rookroon valiti 20 parima töö hulka.

Sütitav oli ka Raimundas Rotkeviĉiuse ettevõtmine, kes valmistas 2015. aasta kevadel krooni kõrgusega 211 sentimeetrit. Tõsi, pilliroo asemel kasutas leedulane 7800 rukkikõrre juppi. Ettevõtmiseks kulus ühtekokku 80 tundi. Kroon ripub praegugi Vilniuse lähedal Tegra majas, kus see loodi.

9. septembril sai Urmas Veersalu postiga Guinnessilt ka rekordit kinnitava sertifikaadi. Fotod erakogu 

Et pääseda Guinnessi rekordite raamatusse, pidi Rotkeviĉius tõestama, et sellise krooni valmistamine ei ole üksnes leedulaste siseasi, vaid seda tehakse mitmetes riikides ümber Läänemere. Rekord registreeriti 31. märtsil 2016. “Kui Urmas mu rekordist kuulis, ta kohe õnnitles mind,“ meenutab Rotkeviĉius.

“Kuna ma ise lõikan pilliroogu ja tema tegi selle rukkikõrrest, siis ma tean, et pilliroog on oluliselt tugevam materjal. Ma otsustasin, et muidugi, me võiksime selle rekordi Eestis ära teha,” räägib Veersalu.

“Ma põrgatasin seda mõtet Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu naiste Liina Veskimägi ja Liis Burkiga. Ma kirjutasin neile, et mardilaadal võiks teha maailma kõige suurema rookrooni,“ ütleb Veersalu.

Planeerimine algas 2019. aasta jaanuaris. Roog osteti veebruaris-märtsis Muhumaalt ja Noarootsist. “Moodustus selline kollektiiv nagu “Eesti Rookoondis”. Meid on seal 20–30 inimest,” meenutab mees.

Päästerõngaks kalandusnöör

Rekordkroon valmis 7.–10. novembrini Saku suurhallis peetud mardilaada käigus. Lisaks rookoondislastele ulatasid abikäe sajad laadakülastajad. Ärev hetk saabus ettevõtmise kolmandal päeval, kui valmiv rookroon suurhalli laest alla kukkus.

Raimundas Rotkeviĉius rukkikõrtest valmistatud krooniga, mis oli varasem rekord. 

“Ta rippus paari meetri kõrgusel. Me küll olime linast niiti lisanud ja ülemise otsa teinud veidi tugevama, aga sellest hoolimata oli ta piisavalt raske ja kukkus alla. Rookroon rebenes kõige ülemise kaheksatahuka juurest,” meenutab Veersalu.

“Läksime siis kohe kõrvale Rocca al Mare kaubanduskeskusse, ostsime spetsiaalset kalandusnööri, mille tõmbetugevus on 56 kilo,” räägib rekordimees.

Lõplikult valmis rookroon 10. novembri lõuna ajal kella kaheteistkümne paiku. Konstruktsiooni moodustavad 22 008 kõrrejuppi, see on 330 sentimeetrit kõrge ja kaalub 12 kilo.

6. detsembrist 6. jaanuarini kaunistas hiiglaslik rookroon presidendi kantseleid. Järgnevalt viidi see käsitööliidu ettepanekul Ultima Thule Galeriisse, mis asub Tallinnas Maakri tänaval.

“See on ehk üks nendest paljudest märkidest, kui vinget käsitööd Eestis täna ja läbi ajaloo tehtud on,” arvab galerii loovjuht Katrin Kuldma.

“Ta on nii ilus, et mingit traditsioonilist põletamise ja tulle viskamise plaani küll ei ole. Las ta ikka olla siin inimeste rõõmuks, nii kaua kui ta siin tahab olla,” arvab loovjuht.

Rekordite raamatusse

Juba kümme kuud enne mardilaata ehk 10. jaanuaril 2019 esitas Veersalu taotluse rookrooni registreerimiseks Guinnessi rekordina. “Ma andsin talle kogu vajamineva informatsiooni, kuidas saavutusega rekordite raamatusse pääseda,” selgitab Rotkeviĉius.

Mardilaada järel jaanuaris 2020 saatis Veersalu Guinnessi rekordite raamatule nii fotosid kui videosid rekordkroonist. Suvel soovis Guinness täiendavat videot rookrooni mõõtmise protsessist.

Mis päeval tuli aga teade, et rekord on ära registreeritud? “21. augustil kell 14.23. See oli reedene päev,” teab Veersalu täpselt.

“Ma tulin parasjagu perega Lätist, pidin veel käima linnast läbi ja jõudma ühele üritusele Kesk-Eestis. Ma nägin seda teadet tegelikult mitu tundi hiljem,” tunnistab mees.

“Siis ma helistasin kohe kõikidele lähedastele ja huilgasin suurest rõõmust,” meenutab ta elu kõrghetke.

9. septembril sai ta posti teel ka rekordit kinnitava sertifikaadi paberalusel. “Ma loodan seda tähistada koos Eesti Rookoondise liikmetega. See on ikkagi see pidulik hetk,” rõõmustab Veersalu.

Kas ei ole tekkinud kiusatust teha veelgi suurem rookroon? “Kui päris aus olla, siis on küll,” naerab mees.
“Sest kroonide ehitamine üheskoos – see on vägagi nauditav protsess,” lisab ta.

Urmas Veersalu rekordkroon

Kaal 12 kilo
Maht 5,96 kuupmeetrit
Kõrgus 330 sentimeetrit
Külje pikkus 233 sentimeetrit
Koosneb 22 008 pilliroo jupist
Iga kõrrejupp on 16 sentimeetrit pikk
Guinnessi rekordina registreeriti 21. augustil 2020

Raimundas Rotkeviĉiuse varasem rekord

Kaal 3,5 kilo
Maht 1,64 kuupmeetrit
Kõrgus 211 sentimeetrit
Laius 153 sentimeetrit
Koosneb 7800 rukkikõrre jupist
Iga kõrrejupp on 11 sentimeetrit pikk
Guinnessi rekordina registreeriti 31. märtsil 2016