Eelmisel aastal oli AS Nurmiko kasutada 20 000 ruutmeetrit tootmis- ja laopinda Saku vallas Juuliku külas, millest 15 000 ruutmeetrit moodustasid kasvuhooned. Aastavahetusel hävis 10 000-ruutmeetrine kasvuhoone, kuid ettevõtte omanik Jaak Ungerson loodab kaotatu taastada.

Säilinud 5000-ruutmeetrises kasvuhoones sirguvad tulbid, hüatsindid ja nartsissid. Tulbitaimed on kastikestesse istutatud sügisel. “Tulp juurdub üheksa kraadi juures. Siis viiakse temperatuur alla ja ta seisab külmhoones ühe kraadi juures,” selgitab Ungerson.

Ühekraadise temperatuuri peal võib väikesi tulbitaimi külmhoones hoida mitu kuud järjest. Igal esmaspäeval tuuakse sealt kasvuhoonesse need taimed, mida soovitakse müüa nelja-viie nädala pärast.
Tulbid kasvavad liivaga kaetud turbas, et oleks piisavalt niiskust. Laes annavad valgust 400-vatised lambid. Kasvuhoone seintel looklevad aiandi katlamaja küttetorud.

Tulbikastidel hakkavad silma nimed nagu Yellow Flight, Red Rover, Verandi – ühtekokku 30 erinevat sorti. “Me korjame enne ära, kui õied välja tulevad. Tulbid saavad rohelise jume ja lähevad müüki,” selgitab Ungerson.

Lilled pakitakse kimbukesteks, pistetakse veeämbritesse ja viiakse üle Eesti Selveri, K-Rauta ja Rimi poekettidesse. Lillede turustamiseks kasutab firma ka tütarettevõtet Nurmiko Hulgi.

Puudu miljon potilille

14. veebruari tuntakse sõbrapäevana. “Meil on broneeringud tulpide jaoks 30-40 000 kimbu vahel,” kalkuleerib Ungerson. Et kimbus on keskmiselt seitse tulpi, teeb see koguarvuks ligemale veerand miljonit. Hüatsinte ja nartsisse tellitakse sõbrapäevaks vähem.

8. märtsil, kui saabub naistepäev ja 12. mail, kui jõuab kätte emadepäev, müüakse lilli oluliselt rohkem. “Kõige suurem tulbitellimus on naistepäevaks, pea 900 000 tulpi,” ütleb lillekasvataja. Emadepäeval on peamine nõudlus suvelillede järele, mida turustatakse pottides.

Tulekahju tõttu ei ole Nurmiko enam Eesti suurim lillekasvataja, vaid selleks on nüüd Flores Aed.

Praegu müüb Nurmiko neid tulpe, mis toodi säilinud kasvuhoonesse külmutushoonest 2. jaanuaril ehk päev pärast suurõnnetust. “Turul tekib tühik aprillis-mais-juunis, kui ei ole suvelilli,” kardab mees.

Nurmikol nimelt oli kavas panna 5000-ruutmeetrisesse kasvuhoonesse suvellilled, mis oleks hakanud valmima aprillis ja mais. Tulpide päralt oleks jäänud 10 000-ruutmeetrine kasvuhoone. Et suurem hoone hävis, kasvatatakse tulpe väiksemas hoones, kasvatatakse isegi aiandi poes ja suvelillede jaoks pole kohta. Seetõttu jääb lillesõpradel tänavu Nurmikolt saamata miljon potilille.

Külmutushoonest kasvuhoonesse äsja toodud tillukesed tulbitaimed. 

Kes täidab tekkinud tühiku? “Aiandid tegutsevad tellimuste alusel. Lihtsalt turul jääb see osa kaupa puudu, mis arvatavasti tuleb siis mujalt Euroopast – Hollandist, Saksamaalt või Poolast,” arvab Ungerson.
“Meil oli 20 000 ruutmeetrit katuse all. Kõik ei põlenud ära. Pool aiandist on alles. Laod ja kontorid on alles, samuti poole hektari suurune kasvuhoone,” räägib omanik.

Samas tunnistab ta, et tulekahju tõttu ei ole Nurmiko enam Eesti suurim lillekasvataja, vaid selleks on nüüd Flores Aed.

Mina pole kohtunik

Nurmiko oli kindlustatud BTA Kindlustuses. “Meil oli täisvastutuskindlustus. Kogu poliisi maht oli pea kaheksa miljonit eurot,” täpsustab Ungerson. Täpne kahjusumma selgub tema sõnul siis, kui on kokku arvutatud suure kasvuhoone taastamise kulud.

“Meil võib tekkida ka see olukord, et meil on alakindlustus. Hinnad on ju muutunud. Oleks pidanud võtma igal aastal, enne uue poliisi sõlmimist taastamisväärtuse, aga seda me ei teinud. Võib-olla me peame raha juurde maksma, ” kardab mees ja lisab: “Üldiselt koostöö ja asjade lahendamine BTA kindlustusega laabub ning loodame, et peagi on selgus olemas millised on meie võimalused tulevikus.”

“Mina ei ole kohtunik, mina olen lillekasvataja. See on ikka riigi ja politsei ülesanne välja uurida, kes ja miks mida tegi.”

Tema sõnul võtaks uue kasvuhoone ehitamine aega vähemalt pool aastat, aga esmalt tuleb sisse anda tellimus. “Siis tehas teeb pakkumise. Kui pakkumine on kinnitatud, algab kasvuhoone tootmise aeg. See võib olla ka neli-viis kuud. Ja siis hakkab püstitamine,” räägib Ungerson.

Valminud ja pakitud tulbid enne kaubanduskeskustesse viimist. 

“Kõige suurem kahju on see , et meie kliendid ei saa sellel aastal lubatud kaupa ja meie aastakümnetega välja töötatud toomiskonveier on lõhutud. Lillekasvatuses võtab aastaid aega, enne kui saad sellises mahus tootmise käima nii, nagu see oli Nurmikos. See on pikk tee tootja ja tellija vahel, et tekiks usaldus. Meie kliendid juba usaldasid meid, nad teadsid, et saavad kevadel just sellise kauba, nagu olid pea seitse kuud tagasi tellinud. Nurmiko aiand ei olnud tavaline aiand, vaid pigem juba potilillede tootmise tehas,” arvab mees.

Aastavahetusel põlenud 10 000-ruutmeetrine kasvuhoone seisab praegu tontliku skeletina Tallinn-Saku-Laagri maantee ääres. “See on varisemisohtlik. Võtame pakkumisi selle lammutamiseks,” ütleb omanik.

Siiani pole teada, kes ikkagi laskis kasvuhoone süüdanud kollase signaalraketi. Kui süüdlane peaks selguma, siis milline oleks Ungersoni arvates õiglane karistus? “Mina ei ole kohtunik, mina olen lillekasvataja. See on ikka riigi ja politsei ülesanne välja uurida, kes ja miks mida tegi,” arvab mees.