Eestil on selge eesmärk – aastaks 2030 peab meie tarbimise mahus elekter tulema taastuvatest allikatest. Energia salvestamine on seega ülioluline – talletada tuleb päikese- ja tuuleenergia ajaks, mil loodus parasjagu puhkab.
„Salvestussüsteemide rajamine ja arendamine aitab Eesti inimestele tagada puhta, kindla ja taskukohase energiatuleviku,“ sõnas kliimaminister Yoko Alender läinud kolmapäeval, 2. oktoobril Kiisale rajatavale akupargile nurgakivi panekul. Külalisi oli pidulikule üritusele saabunud arvukalt ka väljastpoolt Eestit. Ei tähenda rajatav akupark ainult võimalust meie enda toodetud energiat salvestada, vaid see vähendab ka riske Venemaa juhitud energiavõrgust lahkumisel.
Teatavasti allkirjastasid ja saatsid Balti süsteemihaldurid Elering, AST ja Litgrid juba 16. juulil ametliku teate Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemioperaatoritele BRELL-lepingust väljaastumise kohta. Selle lepingu alusel on Eesti, Läti ja Leedu alates nõukogude ajast kuulunud Venemaa juhitud ühtselt sünkroniseeritud energiasüsteemi. Leping sellest väljumiseks allkirjastati varem, kui esialgu planeeritud.
Rajatakse kaks akuparki
Eesti energiaettevõtte Eveconi, Euroopa juhtiva akuparkide arendaja Corsica Sole’i ning rahvusvahelise investeerimisfondi Mirova loodud ühisettevõtte Baltic Storage Platformi eestvedamisel rajatakse Harjumaale kaks salvestusparki koguvõimsusega 200 MW ning kogu tootmisvõimsusega 400 MWh. Kiisa akupark peab plaani kohaselt valmima 2025. aasta lõpuks ning Aruküla akupark 2026. aastal.
„Tegemist on ajaloolise hetkega nii Eesti kui ka kogu Euroopa energeetikasektori jaoks. Seda kahel põhjusel. Esiteks on see ääretult vajalik ja reaalne samm Baltimaade ühendamiseks Euroopa energiasüsteemi. Teiseks pole Mandri-Euroopasse veel keegi nii suurt akuparkide kompleksi rajanud. Töötame järjekindlalt koos heade partneritega Corsica Sole’ist ja Mirovast selle nimel, et tagada Baltikumis energiajulgeolek,“ lausus Eveconi tegevjuht Karl Kull uuele akupargile nurgakivi pannes.
„Tegemist on ajaloolise hetkega nii Eesti kui ka kogu Euroopa energeetikasektori jaoks. Esiteks on see ääretult vajalik ja reaalne samm, valmistumaks Baltimaade ühendamiseks Euroopa energiasüsteemi. Teiseks pole Mandri-Euroopasse veel keegi nii suurt akuparkide kompleksi rajanud.“
Karl Kull
Investeerimisfondi Mirova energiasiirdefondide juht Raphael Lance sõnas, et akupargi projekti kogumaksumus on ligi 200 miljonit eurot. „Selle rajamine on kooskõlas Eesti ambitsioonidega arendada kohalikke energiasalvestuslahendusi, mida me toetame oma kompetentsi ja investeeringutega,“ sõnas Lance. Energiapank peab end rahaliselt ära tasuma viie-kuue aastaga, akud lähevad vahetusse pärast kaheksandat tööaastat.
Ehitatav akupark ja selle juurde kuuluv alajaam ühendatakse elektri ülekandevõrku 330 kV pingel töötava vahelduvvoolu maakaabliga, mis on Eestis esmakordne.
„Oleme uhked, et saame jagada siin oma teadmisi energiasalvestussüsteemidest,“ ütles Corsica Sole’i tegevjuht Michael Coudyser. Corsica Sole on sõltumatu päikeseenergia tootja ning Euroopa juhtiv energiasalvestusettevõte. Kasvaval firmal on praeguseks töösse antud üle 120 MWp päikeseelektrijaamu ja üle 160 MWh energiasalvestiga elektrijaamu ning portfellis enam kui 1,5 GW mahus arendusprojekte. Nüüd on ettevõte oma kogemusi ja oskusteavet jagamas ka Eestis.
Kogukonnale kogukonnamaks
Tavaliselt kaasnevad selliste energiarajatistega ka kohalike inimeste hirmud – mida toob suurima energiapargi rajamine kaasa Kiisa ja selle lähiümbruse elanikele? Oli ju Kiisa varem tuntud suvilapiirkond, kuhu nüüd on hakatud rajama eramuid.
Eveconi tegevjuht Karl Kull kinnitas Harju Elule, et oma igapäevatöös on jaam automaatne, mille hoolduse ja jälgimisega tegelevad erinevad meeskonnad ja spetsialistid. Seega loob jaama rajamine eeldused uute töökohtade tekkeks. Pikemas perspektiivis võib suureneda nõudlus energeetikavaldkonnas tegutsevate inimeste järele.
Õhuliine Kiisale juurde ei ehitata, vaid uued ülekandeliinid rajatakse Eestis esimest korda 330 kV maakaabelliiniga. Kogukonna ehk vallaga on sõlmitud ka kogukonnakasu leping, mis tähendab, et vald saab 25 000 eurot aastas alates kasutusloa väljastamisest kuni opereerimise lõpetamiseni.
