Noortel on, mida Iisaka mahetalus õppida (0)
Article title
Iisaka talu peremees Priidu Veersalu oma karja keskel.

Talledel on kõik juba selge – läbi aiaaugu saab pugeda väiksesse sõime, et seal koos teiste omasugustega omatahtsi toimetada. Panna pead kokku, natuke nügida teist või lihtsalt kepsu lüüa.

Aprill on ilus kuu. Aprill on poegimise kuu. Ja aprill on teadasaamise kuu.

Lahemaa servas, Uuri küla kadakate vahel toimetab Veersalude pere. Pereisa Väino koos pereema Mare Veersaluga jätsid juba 2015. aastal talupidamise perepoeg Priidule. Priidu Veersalu koos noorperenaise Kädi Kröönkvistiga talu majandamises nüüd eestvedajateks ongi.

Kaasa lööb aga endiselt kogu pere – isa on masinamees, ema väärindab villa ja nahka, on käsitöömeister. Noorperemees alustas aga sellest, et ehitas 2017. aastal uue lambalauda, mis mahutab kuni 250 põhikarja looma

Taavi Ustav näitab noortele, kuidas käib lamba pügamine. 

„Lauda ehitasin noortalunikele ette nähtud toetusest,“ meenutab taluperemees. Siis hakati üle minema ka eesti tumedapealise lamba pidamiselt sinise tekseli tõugule.

„Sinine teksel, kes pärineb Hollandist, on nüüd levinud mitmel pool Euroopas, näiteks Soomes ja Taanis. Eestiski on tekslit juba mõned karjad,“ kõneleb Priidu Veersalu, kelle tegemisi Talupidajate Keskliit tunnustas 2020. aastal parima noortaluniku tiitliga.

Miks just sinine teksel?

„Sinine teksel meeldib tõuna mulle selle pärast, et loomad on rahulikud, ilusa kompaktse kerega, värvilise villakuga lihalambad,“ kõneleb taluperemees oma tõueelistustest. Tallu on toodud välismaalt nii jäärasid kui uttesid, parandades nii karja geneetilist baasi. Uusi tõuloomi on toodud Soomest, Belgiast, Saksamaalt, Hollandist. Nüüd saab talu müüa ka tõuloomi.

Iisaka talu karjas on hetkel sadakond põhikarjalooma, poegimisperioodi lõpuks mõne nädala pärast on teist sama palju tallesid. Põhiline sissetulek tuleb tallu lambaliha müügist. Lisaväärtust talule annab poollooduslike, kadakavõssa kasvanud alade taastamine.

„Nii saame uusi karjamaid, maaomanikud saavad aga maad võsast puhtaks. Keskkonnaamet maksab taastamise eest ja PRIA hiljem hooldamise eest,“ kõneleb taluperemees lisatöödest, mis kogu paikkonda vääristavad.

Noori harimas

Läinud nädala teisipäeval, 18. aprillil, oli Iisaka talus rahvast kohe päris palju. Kohaliku, Kolga kooli 7. ja 8. klassi õpilased käisid lambakasvatusega tutvumas.

„Meil on koolis maaettevõtluse programm, milles tutvustame noortele erinevaid maaettevõtluse võimalusi. Kokkulepe on kolme erineva lambakasvatajaga, kelle juures käime praktilise lambapidamisega tutvumas,“ kõneleb kooli huvijuht Liina Talts. Iisaka tallu tuldi lammaste pügamisega tutvuma.

Toetusi jagatakse poollooduslike rohumaade korrashoiuks. Et maal mitte ainult tootmine ei toimuks, vaid et maakohad ka kaunid välja näeksid.

Pügajaks oli peremees Priidu Veersalu appi kutsunud naaberküla lambakasvataja Taavi Ustavi, kes noortele näitas, kuidas lammas mõne minutiga kasukast ilma jääb. Programmi raames on noored tutvunud ka lammaste karjatamisega ja jälginud poegimist. Ka vorstitegu pole neile võõras. Sedagi õpetas Taavi Ustav.

„Programmi lõpus teevad kursuse läbinud äriplaani, kus on kirjas ka noorte poolt loodud näidisettevõtte finantsprognoosid. Meie ettevõtjatena üritame neid suunata,“ kõneleb Priidu Veersalu. Noored tutvuvad ka erinevate toetusliikidega, mida maaettevõtjatele pakutakse. Investeeringute toetused nõuavad reeglina äriplaani olemasolu, taotlejalt vastavat haridust ja töökogemusi.

„Meie oleme oma peretalus selliseid toetusi saanud traktorite, aedade ja põllumajandustehnika soetamiseks, ka nõuetele vastav tuletõrje veevõtuhoidla on rajatud toetuste abiga. Omaosalus sellise toetuse saamiseks on reeglina kuni 60%,“ teab peremees Priidu Veersalu.

Poollooduslike rohumaade hooldamise toetuse jagamisel PRIA omaosalust ei nõua. Neid toetusi jagatakse poollooduslike rohumaade korrashoiuks. Et maal mitte ainult tootmine ei toimuks, vaid et maakohad ka kaunid välja näeksid. Sest elada kauni looduse keskel, kadakate vahel, tegeleda lambakasvatusega – see on privileeg.

Oras kasvab ilusti, aga börs langeb

„Taliviljade orased on säilinud hästi,“ kõneleb Kaspar Kalev. „Isegi üllatavalt hästi, arvestades kui heitlik oli talv. Aga põllumajandusettevõtete põhiaktsionär seal üleval tõmbas teki õigel ajal alati orastele kaitseks peale,“ muheleb Ollimäe talu peremees Jaanus Kalev.

Kaspar Kalev kevadtöödel. 

„Sai randaalitud, siis väetatud, taliviljadel on ka taimekaitse tehtud,“ loeb põllumajandusettevõtte Alvar MÜ agronoomist masinamees Kaspar Kalev üles töid, mis sel kevadel juba tehtud on. Või veel tegemist ootavad.

Masinamehe võimsal John Deere traktoril on parasjagu haakes 24 meetrise haardeulatusega taimekaitseprits. „Sellega pritsin ikka 100 hektarit põldu päevas,“ kõneleb masinamees jõudlusest. Juba pea kolmkümmend aastat Anija vallas Alavere kandis teraviljakäitlusega tegelevat ettevõtet juhib Kaspar Kalevi isa, Anija valla volikogu esimees Jaanus Kalev. Kaspar Kalev koos venna Karl Kaleviga on aga masinameesteks ja abiks saagi turustamisel.

Põllumehed, poeg Kaspar ja isa Jaanus Kalev kevadtööde aegu. Fotod Ülo Russak 

„Herne külvame esmalt maha, siis odra. Kokku tuleb külvata 80 hektarit,“ räägib Kaspar Kalev ees ootavatest töödest. Kokku on Alvar MÜ-l teravilja 400 hektarit. Vili müüakse Scandagrale või Baltic Agrole. „Maailma teraviljaturg on praegu heitlik. Sõda. Kord pääsevad suure teraviljatootja Ukraina viljalaevad sadamatest välja, siis blokeerib Venemaa Ukraina viljamüügi. Keegi ei tea täpselt, mis toob homne päev,“ kõneleb Jaanus Kalev.

Alles hiljaaegu oli maailma teraviljabörsil söödanisu hinnaks 380 eurot tonn, nüüd on see langenud 230 eurole. Söödaoder on veel odavam. Nii et kuigi taliviljad on säilinud hästi, ei oska keegi täpselt ennustada, palju sellest sügisel raha salve saab.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.