Juminda Poolsaare Seltsi noorte merepäästjate laagrit hakati korraldama 2015. aastal. Nüüd pälvis ettevõtmine noorsootöö eriauhinna, mis anti asjaosalistele üle 22. jaanuaril riigikogus Päästeliidu 10. aastapäeva tähistamise raames.
Juminda Poolsaare Selts asutati 2009. aastal. Esialgu oli peamiseks mureks korra tagamine poolsaarel, aga siis hakati seltsile muid tegevusi juurde looma. Ühe sellise tegevusena moodustati seltsi alla vabatahtlik merepäästeühing.
“See vabatahtlik merepäästeühing hakkas 2015. aastal korraldama laste merepäästelaagreid,” selgitab Juminda Poolsaare Seltsi kõneisik Artur Talvik.
Teatepulk noortele
“Tänaseks on eestvedamise enda peale võtnud Gerda Triin Hääl ja teised noored, kes esimesel aastal olid veel laagrilapsed,” kiidab Artur.
Gerda Triinu sõnul oli ta esimest korda noorte merepäästjate laagrisse minnes 17 ja läks tõepoolest lapsena kirja. “Iga aastaga on minu positsioon tõusnud, kuni selleni, et nüüd ise veame seda,” rõõmustab ta. Olulise panuse on andnud ka neiu vanem õde Sandra Liis Hääl.
Noorte merepäästjate laagreid on peetud järjepidevalt aastast 2015. Kui kõige esimesel aastal korraldati laager Tapurla külas telkides, siis järgnevalt on kasutatud endist piirivalvekordonit Juminda külas.
Tavaliselt on laagril iga suvi kolm nädalast vahetust, mis jäävad juuli lõppu ja augusti algusesse. Kolme vahetusega käib laagrist läbi sadakond last. Kasvatajaid on kokku kolm, keda abistavad koolitajad ja instruktorid.
“Me õpetame lastele ise hakkama saamist, aga väga palju ka konkreetselt päästet: merepääste algeid, maapäästet, esmaabi ja merekultuuri laiemalt purjetamiseni välja,” räägib Artur.
Artur Talvik noortele Juminda poolsaarel merepäästet õpetamas. FOTO: Signe Pajula “Kavas on ka merepääste teooriaosa, tuletõrje, kiirabi õpituba,” täpsustab Gerda Triin. Ta on teinud harjutusi näiteks päästeparves keset merd. “Tegelikult jalad ulatusid põhja,” täpsustab ta. “Vesi oli kõige rohkem rinnuni.”
Meri on neiu jaoks tuttav element. “Meil on Juminda poolsaarel Tammistu külas suvila olnud nii kaua, kui ma üldse mäletan. Kunagi oli vanaisal paat, siis isal paat,” meenutab Gerda Triin.
Laager on popp
Nädal noorte merepäästjate laagrit maksab lapsele ligemale sada eurot. “Laste laagrisse võtmise printsiip on kolmeastmeline. Esimeses astmes on meie kõikide merepäästjate endi lapsed, teises poolsaare lapsed laiemalt ja kolmandas astmes sõprade lapsed, kes ei elagi seal kogukonnas, vaid on kuskilt kaugemalt. Laager on üllatavalt popp,” selgitab Artur.
Esimese vahetuse lapsed on vanuses 4-8, teise 9-13 ja kolmanda 14-18. Kas merepääste õpetamine lastele ohtlik ei ole?
“Igasugune ise hakkama saamine on ohtlik tänase päeva mõistes. Esimene asi, mida meil päästjatele õpetatakse, on see, et sa ei tohi ennast ohtu seada päästma minnes. See on ka see, mida me seal lastele õpetame,” selgitab Artur.
Juminda Poolsaare Seltsi noorte merepäästjate laagri kasvandike seast on sirgunud praeguseks seitse vabatahtlikku merepäästjat. “Mina olen üks väga ehe näide sellest, kuidas see laager kasvatab merepäästjaid,” on Gerda Triin uhke.
Gerda Triin on juba käinud ka merepääste väljakutsetel, ehkki ühtegi hädalist ta seni veest välja tõmbama pole pidanud. Väikelaeva juhi load tegi ta ära eelmise aasta kevadel koos raadioside õppega.
“Minu jaoks on oluline see, et nendel lastel oleks laagris tore, et nad õpiksid midagi uut, saaksid midagi põnevat teada. Ma olen sada protsenti kindel, et kui need lapsed, kes on laagrist läbi käinud, merele lähevad, siis on neil päästevest seljas ja nad teavad, kuidas käituda,” usub Gerda Triin.
