Londonis elava ja õppiva Mark Reinski suur unistus on esineda Estonia kontserdisaalis. Maailmakuulsa professori Natalja Lameiko õpilane oli rahul ka Maardu publikuga – ikkagi justkui kodulava.
Läinud reedel tähistas Maardu linn oma 34 sünnipäeva. Nii kaua on endisel keemikute ja fosforiidikaevandajate külal olnud linna õigused. Alustati sünnipäevapidu nagu ikka – pärnapuu istutamisega hiiemäele, Maardu kiriku juurde rajatud alleele.
Sõpruse allee rajamise mõtte käis viis aastat tagasi välja Maardu Rahvamaja juht Andrei Zarenkov. Varasemalt oli istutatud kolm puud – Venemaa, Ukraina ja Valgevene saatkondade poolt. Nüüd ootas järge neljas pärn.
Maardu meer Nikolai Vojeikin (paremal) tänab volikogu esimeest Georgi Bõstrovi linnale pühendatud aastate eest. Jälgib Maardu rahvamaja kunstiline juht Victor Poljakoff. Suured sõbrad
“Valisime selle paiga allee rajamiseks seepärast, et kirikumäel olev allee on ikka natuke nagu püha paik. Ka armastavad sellel teel jalutada noored emad.”
Nii saavad juba lapsed aimu, et Maardu pole ainult endine keemikute küla. See on linn maailmakaardil, mida külastavad erinevate rahvuste esindajad. Igal istutatud puul on nimetahvlike, kus on kirjas, millisele paigale maailmas on puu pühendatud.
Sel korral oli kutsutud Maardu sõpruslinna Changchuni puud istutama Hiina Rahvavabariigi saatkonna esindaja Eestis. Ometigi panid puu mulda Maardu enda inimesed, eesotsas linna volikogu esimehe Georgi Bõstrovi ja linnapea Nikolai Vojeikiniga.
“Kujutlegem, et puu istutamisel oleksid osalenud kõik Changchuni elanikud, 7,5 miljonit inimest,” kõneles Georgi Bõstrov tseremoonial. “Nii saame me ehk mingigi ettekujutuse selle linna suurusest ja tähtsusest ka Hiinas. Ja Maardul on au olla ühe suure Hiina tööstuslinna sõpruslinn,” ütles ta.
“Saime Hiina saatkonnast paar päeva enne linna tähtpäeva teate, et Hiina suursaadik Eestis ei saa kahjuks istutamisel osaleda. Aga et kõik oli juba pärna muldapanekuks valmis, teiste riikide suursaadikud lubanud osaleda, siis viisime ürituse ikkagi läbi,” lausus Andrei Zarenkov.
Pidulik üritus jätkus Maardu vaba aja keskuses, kus linna tublimad said tänukirjaga tänatud.
“Varsti on üles kasvanud põlvkond, kellele kodulinn Maardu on olnud alati heakorrastatud tööstus- ja sadamalinnaks. Oleme kindlad, et varsti elab siin mitte 16 000, vaid 26 000 elanikku,” kõneles linnapea Nikolai Vojeikin.
Talentide linn
Puude istutamise tseremooniat juhatab sellele kaunile traditsioonile alusepanija, Maardu rahvamaja juhataja Andrei Zarenkov. Sünnipäeva kuumima aplausi teenis noor viiuldaja Mark Reinski, keda klaveril saatis Vladimir Osadchij.
Noore viiulikunstniku ema ja isa lahkusid 2000. aastal Maardust Londonisse, kus 2001. aastal sündis Mark. Avastades varakult poisi talendi, panid vanemad ta õppima sealsesse muusikakooli. Mark Reinskil õnnestus vanemate toel pääseda õppima legendaarse viiulikunstniku Yehudi Menuhhini õpilase, professor Natalja Lameiko viiuliklassi, kus ta tuntud pedagoogi käe all õpib tänaseni.
“Mulle meeldib Eestis väga. Tallinnas on palju rahulikum elurütm, kui Londonis. Siin esinedes tunnen ennast nagu kodulaval mängides,” arvas Mark Reinski esinemise kohta Maardus.
Noore kunstniku unistus on mängida Estonia laval. “Mark pole küll sündinud Eestis, aga oleme ju Eesti kodanikud. Oleksime väga õnnelikud kui Mark Estoniasse esinema kutsutakse,” arvas ka Marki ema Lidia Reinski, kes ise on lõpetanud Peterburi Muusikainstituudi ja olnud üks Maardu muusikakooli käivitajatest ja selle esimene direktor. Maardu ootab talente koju.
