Laupäeva lõunast õhtul kaheksani kestsid pidustused Maardus, Kellavere pargis, kus esinesid laulukoorid, tantsurühmad ja sooloartistid. Peeti kõnesid, autasustati parimaid linnakodanikke ja pakuti kalasuppi.
Omavalitsuse päeval esinesid kohalik puhkpilliorkester, eesti tantsuansamel, koor Raduga, ukraina lauluansambel Jatran, valgevene lauluansambel Kupava, moeteater Natali, vokaalansambel Rjabinuška, tantsutrupp Dream Power, teater Vejer j špaga, grupp Sense on life, vokalstuudio Eridan, tantsutrupp Way to dance ning mitmed noortegrupid.
Laulsid ka solistid nagu Marina Ostrovskaja, Albert Stepanjan, Erich Krieger ning Jelena Aksjonova. Ürituse avas ja lõpetas linnapea Vladimir Arhipovi kõne.
Hinnatud abipolitseinik
Osa päevast oli pühendatud parimate linnakodanike autasustamisele. Maardu teenetemärgiga hinnati Esenja Antropovat, tänukirjad said Tiina Kihulane, Erika Tiganik, Aleksander Drozdov, Aleksander Marmeljuk, Margarita Beljajeva, Darja Selivanova, Anu Sikka, Kerli Jeršova, Viive Loov, Ivan Šedinets, Aleksei Onohhov, Vanda Finina, Peeter Peetrimägi, Roland Meritee, Karina Grigorjan, Alina Jagnenkova ja Hans Metstak.
Peeter Peeterimägi saab tänukirja Maardu linnapealt Vladimir Arhipovilt. “Ma olen abipolitseinik alates 2002. aastast. Pean korda Muugal, siin Maardus ja mõnikord ka Lasnamäel,” ütles Peeter Peetrimägi Harju Elule. Põhitööna tegeleb ta tõstukitega Smarteni ja ETK ladudes.“Vaatame olukorda, noorsugu, et alaealised ei teeks suitsu ega lärmaks,” selgitas Peetrimägi tööd. Ta patrullib tavaliselt kaks korda kuus, alustades õhtul kell seitse-kaheksa ja lõpetades südaöö paiku. Vahel on abipolitseinikud vormis, vahel erariietes. Relva abipolitseinikul patrullimise ajal ei ole. Küll on aga teleskoopnui, gaasiballoon ja käerauad.
Erinevaid tänukirju on Peetrimägil juba üle kümne. Mees jõuab järgmisel aastal pensioniikka, ent abipolitseinikuna võib jätkata kauemgi.
Huvilisi kaugemaltki
Ehkki Maardu linna päev oli eeskätt kohalike pidu, oli külalisi tulnud kaugemaltki. Teiste seas nautisid üritust Oksana Fondeh ja Janet Musa. Viimsis elav Fondeh sündis Maardus. “Seetõttu ma tean, et siin on täna pidu. Vot, kutsusin siia sõpru. Linn on hea. Siin kohtun vanematega,” rääkis ta.
“Ma tulen Nigeeriast,” selgitas Euroakadeemias õppiv Musa, kes igapäevaselt elab Tallinnas. “Ma tulin koos sõbraga, sest ta ütles, et siin on pidustused. Täna on selle koha suur päev. Ma ei tea, kui vanaks see linn saab, nõnda ma lihtsalt olen südamlik, tšillin ja kohtun inimestega.”
“See koht on kena, vaikne, head inimesed ümberringi, muusika igal pool. Inimesed ütlevad – nautige meie suve, yeah,” rääkis Musa. Nigeeria naise sõnul pole välistatud, et tulevikus kolib ta Maardusse elama.
Linna sünnipäevaga seoses hakkas silma mõningane segadus. “7. novembril 1991 Arnold Rüütel kirjutas alla ja andis meile omavalitsuse staatuse,” ütles Maardu kultuuri- ja infokeskuse juht Victor Polyakoff Harju Elule.
Kes siis andis allkirja 17. juulil 1980, mida praegune Maardu linnavalitsus peab linna alguseks ja mille järgi peetakse tänavu Maardu 37. sünnipäeva? “See oli nõukogude aeg. Ma ei mäleta, kes andis allkirja,” tunnistas Polyakoff.
