Kolmapäeva pärastlõuna oli Haabneemes tavalisest pidulikum. Peeti kõnesid, lõigati linti. Ehitusfirma Eviko andis Viimsi vallale üle Haabneeme kooli 1,2 miljonit eurot maksnud juurdeehituse, kus juba järgneval päeval anti koolitunde.
Juurdeehituse rajamisega alustati veebruaris. 6-klassilise Haabneeme kooli hingekirjas oli siis 456 õpilast. Kooli kevadine lõpukell kõlas 9. juunil ühe huvitava nüansiga. Kuuenda klassi lõpetajad ei pidanud enam omale uut haridustemplit otsima, vaid saavad jätkata Haabneeme koolis. 886-ruutmeetrine juurdeehitus annab koolile 144 kaasaegset kodulähedast õppekohta ning võimaldab õppeasutusel kasvada 9-klassiliseks.
Kuni 600 õpilast
Alanud õppeaastal käib Haabneeme koolis 538 õpilast. “Me kasutame kasvuks omaenda lapsi ehk et meil on praegu kõige vanemad 7. klassi õpilased,” selgitab direktor Sirje Toomla.
See tähendab, et 9. klassini jõutakse kahe aasta pärast. Siis tuleb õpilaste koguarvuks 600.
Mida direktor juurdeehituse osas väärtustab? “Meie jaoks on oluline tehnoloogiaruumi olemasolu, mis on korralike masinate ja innovaatiliste seadmetega sisustatud,” ütleb Toomla.
Haridusküsimuste eest vastutava Viimsi abivallavanema Jan Trei sõnul on hoones veel laborihooned, tööõpetuse klassid, käsitöö ja kodunduse klassid, muusika ja kunsti klassid. “See annab uue hingamise ka Haabneeme kooli huviharidusele,” arvab ta.
Haabneeme kooli juurdeehituse rajas AS Eviko, ehkki Riito Ehitus ASi ja Sand Ehitus OÜ ühispakkumus oli pisut odavam. Tagantjärele võib otsust õigeks pidada, sest Riito Ehitus ja Sand Ehitus jäid jänni Harkujärve kooli remondi ning juurdeehitusega.
Direktor Sirje Toomla ja abivallavanem Jan Trei ehitusfirma Evico kingitud kuldvõtmega. Pisut läksid üle ka Eviko ehitustähtajad. Märtsis teatas Trei Harju Elule, et Haabneeme kooli juurdeehitustööd lõppevad eeldatavasti 15. augustil ja 1. septembril heliseb seal koolikell. Tegelikult saadi töödega ühele poole 6. septembriks, õppetöö algas juurdeehituses päev hiljem.
Haabneeme koolil on praegu 54 õpetajat. Kumb on ikkagi olulisem, kas moodne hoone või hea õpetaja?
Selle kohta arvab Viimsi vallavanem, varasem mitmekordne haridusminister Rein Loik järgmist: „No siin ei ole ühtegi kõhklemise momenti. Päris selgelt algab kõik õpetajast.“
Veel kaks koolimaja
Kui palju õppekohti Viimsi vallas aga endiselt puudu on? “Eelmisel aastal läks esimestesse klassidesse 350 õpilast. Sellel aastal alustas esimestes klassides oma kooliaega 305 last,” räägib Trei.
Taustaks on sündimuse langus. Rahvastikuprognoosid näitavad, et nelja-viie aasta pärast hakkab ka kooliealiste laste üldarv Viimsi valla langema. “See on meile ka märk, et väga mastaapseid investeeringuid betooni lähiaastatel teha enam pole mõtet,” arvab Trei.
Oktoobris hakkab RKAS ehitama Viimsi riigigümnaasiumi hoonet. “See omakorda tähendab seda, et me reorganiseerimine tänase Viimsi keskkooli ja viime gümnaasiumiosa sealt välja,” räägib Trei. See vabastab seal põhikooli jaoks 8-9 klassikomplekti kohta.
2019. aastal algab tõenäoliselt Pärnamäe lasteaed-algkooli ehitus. “See on üks suuremaid külasid Viimsi vallas, kus on palju noori peresid,” ütleb Trei. Kui ka see valmib, on valla vajadused haridusasutuste osas pikemaks ajaks rahuldatud.
