Juba mitu nädalat tuleb erinevatest meediakanalitest teavet, et septembri alguses paneb Elron Tallinna-Keila vahet sõitma kiirrongid. Harju Elu uuris, mida kiirrongid endast kujutavad. Küsimustele vastab Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem.

Mida tähendab kiirrongide tulek liinile? Kas rongid on samad, kasvab vaid kiirus vahelejäävate peatuste arvelt?

Jah, me saame opereerida ainult oma praeguse rongipargiga. Meil on kokku 38 rongi, millest 20 diiselrongi sõidavad kaugliine ja 18 elektrirongi linnalähiliine. Läänesuund on kõige suurema reisijate arvuga. Mullu liikus näiteks Tallinna-Turba liinil 1,2 miljonit reisijat, aasta varasemaga võrreldes 11 protsenti enam ja Tallinna-Paldiski suunal 1,18 miljonit reisijat, kasv 9 protsenti.

Kogu suund on kasvus ka tänavu, näiteks juunis oli varasema aastaga võrreldes Tallinna-Keila liinil kolm korda rohkem reisijaid. Selle aasta kevadel lõppes paralleeltee ehitus, mis võimaldaski meil välja töötada tiheda ja kindla intervalliga sõiduplaani. Osa ronge muutsime seejuures kiirrongideks, mis väiksemates peatustes ei peatu.

Miks liiguvad kiirrongid ainult Keilasse, mitte näiteks Paldiskini?

Ikka liiguvad. Enamik kiirronge alustavad ja lõpetavad kas Turbas, Paldiskis või Kloogarannas. Keila ja Tallinna vahel on kiirrongidel lihtsalt vähem peatusi. Ehk tegelikult võidavad ajaliselt nii Keila kui ka kaugemate piirkondade reisijad.

Kui palju läheb Keila liinil rongisõit kiiremaks?

Näiteks Turbast jõuab Tallinna Balti jaama 59, Paldiskist 55, Kloogarannast 45, Keilast 30, Sauelt 25 ja Laagrist 18 minutiga. Nii head ühendust pole varem olnud. Konkreetselt Keilast saab Balti jaama täna varasemaga võrreldes viis minutit kiiremini. Kogu reis võtab aega 30 minutit.

Lauri Betlem. 

Tänases liikluses ei ole autoga mitte kuidagi sellise ajaga võimalik kesklinna jõuda. Rongiga jõuab planeeritud ajaks iga päev, autoga ei tea kunagi, kuidas sel päeval liiklus on. Lisaks parkimismured. Tehniliselt suudaksime taristul sõita Keila-Tallinna vahel ka 23–24 minutiga. Siis aga jääksid varem väljunud aeglasemad rongid kiirrongidele ette. Praegu on argipäeviti mõlemas suunas 49 väljumist ja taristu läbilaskevõime on piiri peal.

Peame leidma tasakaalu ühenduskiiruse ja sõiduplaani tiheduse vahel. Tipptunnil on Keila-Tallinna vahel kuus rongi tunnis ehk keskmiselt on väljumine iga 10 minuti tagant. Lääne-Harjumaalt, aga tegelikult ka mujalt Tallinna ümbrusest, on täna rongiga kesklinna jõudmine selgelt kõige kiirem ja kindlam viis. Auto või jalgratta võib vabalt jätta kodulähedasse jaama ja linnas kasutada näiteks renditõuksi. Tallinna linnasisese ühistranspordi taastumine võtab ilmselt veel aega.

1. juulil tähistasite kümne aasta möödumist esimeste „porgandite“ jõudmisest liinile. Kuidas on rongisõitjate arv muutunud selle aja jooksul?

Viimane kümnend on olnud edulugu ja Eesti reisirongiliikluse madalpunkt on möödas. Kui 2013. aastaks oli rongiga reisimine kahanenud 4,2 miljoni reisijani aastas, siis uute rongide toel jõudsime koroonaeelseks ajaks 8,3 miljoni reisijani. Koroona andis tagasilöögi, aga tänavu jõuame ilmselt taas 8 miljoni reisija piirini. Riik on seadnud eesmärgi kasvatada aastaks 2035 rongireisijate arv praegusega võrreldes ligi kolmekordseks ehk 20 miljoni reisijani. See on üks viisidest, kuidas vähendada transpordisektori jalajälge keskkonnale.

Millal integreerub raudtee teiste Harjumaa ühistranspordiliikidega, millest on palju räägitud?

Ühistransport peab hakkama tervikuna tööle – rongide ja busside graafikud tuleb ühitada, leida viisid ühtseks piletisüsteemiks. Riigi poolt on selleks vaja terviklikumat vaadet. Ka omavalitsustel on oma osa. Keilat võib siin jällegi tuua eeskujuks. Keila rongijaam on selgelt kõige paremini läbi mõeldud ühistranspordisõlm Harjumaal. Võib-olla isegi kogu Eestis.

Keila rongijaam on selgelt kõige paremini läbi mõeldud ühistranspordisõlm Harjumaal. Võib-olla isegi kogu Eestis.

Jalgratturitele on loodud suurepärased tingimused ratta hoiustamiseks, autoparkla on piisavalt suur ja perrooni lähedal, ning ka bussipeatus on toodud otse jaama. Loodud on tingimused, et reisija saaks eri transpordiliike võimalikult sujuvalt integreerida. Kui vaid saaks bussid käima, mis tooksid vastavalt sõiduplaanile rahvast rongile ja veaksid koju.

Kui palju lähiajal prognoosite piletihinna kasvu?

Reisirongiliikluse kulu kaetakse 36% ulatuses piletimüügist ja 64% ulatuses riigi dotatsioonist. Üle 40% meie aastastest kuludest on taristutasud Eesti Raudteele ja Edelaraudteele. Eesti Raudtee tegi augusti lõpul tarbijakaitsele ja tehnilise järelevalve inspektsioonile ettepaneku tõsta taristutasusid, sest kaubaveod raudteel on kokku kuivanud. Kui tasud peaksid tõusma, on Elroni omaniku ehk riigi otsus, kas kasvavad kulud kaetakse piletimüügist või dotatsioonist.