8. märtsil tähistatav naistepäev võib nii mõnelegi meenutada nõukogude aega, kui sel puhul toodi punaseid nelke ja torti ning töökohtadel ja asutustes peeti pidulikke koosviibimisi. Tänapäeval pole naistepäev enam puhkepäev ja selle ametlikkus on kadunud, kuid mõte – naisterahvaid meeles pidada – pole hääbunud.

Kõige ilmekam tõestus naistepäeva elujõulisusest on paradoksaalselt tõik, et naistepäev kipub olema aasta kõige õnnetusterohkem päev (vt kõrvallugu). Liiklusõnnetuste poolest, mõistagi, sest mehed jätavad lillede jms ostmise viimasele hetkele, lähevad ühel ajal seda siis tegema ja nii need plekimõlkimised parklates juhtuvadki. Sõltub muidugi ka ilmast.

Lilled, lilled, lilled…

Lillemüüjate jaoks on 8. märts aasta kiireim ja tulusaim päev, kinnitas mullu naistepäeval Vikerraadio hommikuprogrammis lillekaupluse Elinete Lilled omanik Kaidi Lepikult. Tema sõnul soovivad paljud naised sõltumata vanusest ja vaatamata naistepäeva tähenduse muutumisele sel päeval lilli saada.

Eesti lillemüüjad räägivad, et meil kipub naistepäeva lill olema punane roos, aga ka kevadlilled tulp ja nartsiss, nelgidki on hinnas.

Aastatuhande vahetusel muutus naistepäev uuesti aktuaalseks – taas sai populaarseks armsatele naisterahvastele ja ka töökaaslastele lilli viia.

Nii mõneski teises riigis seostatakse naistepäevaga mimoosi. See traditsioon tekkis 1946. aastal Itaalias, kui kommunistid Teresa Mattei juhtimisel valisid mimoosi naiste tugevuse, tundlikkuse ja vastupidavuse sümboliks. See oli ka kättesaadav, mis võimaldas lille ja sümboli laialdast levikut. Vaatamata õrnale välimusele suudab see taim keerulistes keskkondades kasvada ja sümboliseerib naiste võimet taluda raskusi ja ületada takistusi. Mimoos sümboliseerib ka naiste võitlust võrdõiguslikkuse eest.

Ajalooliselt ongi naistepäeva mõte olnud naistele võrdsete õiguste ja paremate tingimuste nõudmises ning ka sõja vastu seismises.

Ajalugu on sotsialismimaiguline

Mõnikord on naistepäeva algust seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naistele nõuti rohkem õiguseid ja vabadust, ning 1857. aasta naiste streigiga. Päris naistepäeva algus on aga 20. sajandi hakul, kui USA-s algasid töölisliikumised, mis nõudsid naistele paremaid töötingimusi ja valimisõigust.

1908. aastal toimus New Yorgi tekstiilivabrikus streik, mille ajal puhkes tulekahju. Hukkus 123 naist ja 23 meest. Järgmisel aastal tegi kommunist Rosa Luxemburg ettepaneku hakata naiste solidaarsuse päeva tähistama. Esimest korda tähistati seda 23. veebruaril 1909. aastal New Yorgis (vana kalendri järgi, uue järgi 8. märtsil).

Rahvusvaheline naistepäev sai alguse 1910. aastal Kopenhaagenis toimunud naissotsialistide konverentsil, kus kommunist Clara Zetkin kutsus üles seda päeva tähistama. 1911. aastal tähistati naistepäeva Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, 1913. aastal ka Venemaal.

Naistepäeva algatajad, kommunistlike vaadetega Clara Zetkin (vasakul) ja Rosa Luxemburg teel Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei kongressile 1910. aastal. FOTO: Wikipedia 

Nõukogude Liidus võeti see samuti kohe üle ning muidugi rõhutati just poliitilist külge. 1930. aastatel hakati päeva laialt ja ajakirjanduse toetusel tähistama, 1936. aastast algas emarolli väärtustamine ja emakangelaste kujundamine, emadusest ja emadest kirjutamine ning konkreetsete isikute esiletõstmine. Samas kuulutati see riiklikuks puhkepäevaks alles 1965. aastal.

Eestis tähistati kuni ajani, kui Nõukogude Liit Eesti annekteeris, emadepäeva maikuu teisel pühapäeval. See kaotati ning selle tähendus liikus naistepäevale. 1960.–80. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte, mida oli pühade eel palju müügil. Riigipühana kaotati naistepäev 1990. aastal.

Naistepäeva taassünd ja muutumine

1990. aastatel suhtuti naistepäeva üleolevalt, kuid kümnendi lõpuks muutus üldsuse suhtumine sellesse päeva paremaks. Aastatuhande vahetusel muutus naistepäev uuesti aktuaalseks – taas sai populaarseks armsatele naisterahvastele ja ka töökaaslastele lilli viia ning ka ühiselt midagi pidulikumat ette võtta. Hakati tähistama naiselikkust ja naiste ilu.

Tänaseks on aga päeva fookus taas muutumas – leidub naisi, kes ei taha lilledest kuuldagi, aga leidub ka naisi, kes teistele naistele lilli kingivad.

Lillekinkimise vastase mõtteviisi näiteks on ringkarp.ee veebisaiti pidav OÜ Ökopere.

„Mees peab ju naisele lilli tooma ja mitte ainult naistepäeval, vaid ikka tihedamini. Kuidas siis muudmoodi ta oma armastust väljendab? Eks nii mõtlevad väga-väga paljud, kaasa arvatud ma ise mõned aastad tagasi. Kui aga sain teada, mis on ühe lõikelille tegelik hind meie keskkonnale ja inimestele, kes selles tööstusharus töötavad, siis ei soovi ma neid enda koju,“ kirjutab ettevõtte perenaine blogipostituses, mille pealkiri on ühemõtteliselt „Lilled naistepäevaks? Ei, aitäh!“.

Tähelepanu juhitakse asjaolule, et lillekasvatuses kasutatakse palju ohtlikke taimekaitsevahendeid, ning eetilisele probleemile: „Ei ole ju õige kasutada nt Etioopia põllumaad olukorras, kus pool inimkonda nälgib, lillede või ühekordsete pakendite kasvatamiseks.“ Lõpetuseks antakse soovitus lillepoodide prügikastikaasi pärast tähtpäevi kergitada, kui just lilli ikka väga vaja on.

ÜRO ja vanarahvas

Naistepäev on 1977. aastast ÜRO tähtpäevade nimistus, kuid selletagi on see laialt tuntud mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. Vaid naistepäeva sümbolid on ajas muutunud. Sel päeval korraldatakse vägivallavastaseid aktsioone, rahvusvahelisi foorumeid, kriisikeskuste abistamist. See on päev, mil räägitakse naiste muredest ja rõõmudest.

Ent Eesti rahvakalendriski on naistepäev olemas. 25. märtsil tähistati paastumaarjapäeva, mis oli kevadiste tähtpäevade seas üks olulisemaid. Folklore.ee andmeil viitab nimetus neitsi Maarja kultusele ning siit lähtub ka maarjapäeva nimetamine naiste pühaks.

Keelatud olid naistetööd, näiteks kanga kudumine ja ket-
ramine. Koduste toimetuste asemel läksid abielunaised kõrtsi ja hoopis pidutsesid.

Kena naistepäeva!

ETTEVAATUST!

Naistepäev on autoga väga ohtlik

Eesti liikluskindlustuse fondi (LKF) statistika kohaselt on viimase viie aasta märtsikuus juhtunud kõige rohkem liiklusõnnetusi naistepäeval, 8. märtsil.

Kui tavapäraselt jääb igasse päeva keskmiselt 100 liikluskindlustuse juhtumit, siis naistepäeval ligi 140. 2023. aasta 8. märtsil oli aga 238 liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 519 000 eurot.

LKF-i juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on naistepäev üks liiklusohtlikumaid päevi mitte ainult märtsis, vaid ka aastas.

„See võib kõlada nagu 1. aprilli uudis, kuid paraku see nii ei ole. Viimase viie aastaga on 8. märtsil juhtunud kokku 730 õnnetust, mida on oluliselt rohkem kui ühelgi teisel kuupäeval märtsis,“ ütles Jesse.

„Tähtpäevadel on liiklussagedus üldiselt suurem ja sellega kaasneb ka rohkem kahjusid. Kui ka teeolud juhtuvad olema talvised ja libedad, on õnnetusi veelgi enam. Kui omakorda lisada viimase hetke kiirustamine seoses ostmata lillede ja tordiga või telefonis õnnitluste saatmine, on õnnetus veelgi tõenäolisem,“ selgitas Jesse. Ta lisas, et õnnetusterohkele 8. märtsile suudavad konkurentsi pakkuda vaid üksikud talvepäevad.

„Kuna reedeti, ennekõike kella 16 ja 18 vahel juhtub niigi kõige enam õnnetusi, palume liiklejatel olla eriti ettevaatlikud, et mitte rikkuda enda ega ka teiste liiklejate ilusat pidupäeva,“ rõhutas Jesse.

Allikas: LKF