Mida oodatakse Naisaarel järgmiselt aastalt ja Viimsi vallavalitsuselt? Kas käesoleva aasta juulis tehnilise järelevalve ameti poolt keelatud rongiliiklus taastatakse?
Harju Elu on Naissaare vaatamisväärsustest, sealsest ajaloolisest raudteest, legendaarsest vedurijuhist Peedo Lehtlast alias Petkast viimasel ajal palju kirjutanud. 12. augustil avaldasime suvise naissaarlase Janne Kuke kirja, milles tõdeti, et tehnilise järelevalve ameti poolt turistide veo ärakeelamine ajaloolisel raudteel oli ebaõiglane, seda enam, et metsateed on saarel täiesti läbipääsmatud. Sõidu keelustamise põhjuseid kommenteerisid Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn ja Viimsi Rannarahva muuseumi juhataja Ivar Miller, kes mõlemad tõdesid, et rongiliiklus keelati turvakaalutlustel.
12. augustil avaldasime toonase haldusminister Arto Aasa seisukoha, kus ta kinnitas, et arutelul Viimsi vallavalitsusega jõuti ühisele otsusele, et rongiliiklus ajaloolisel raudteel tuleb taastada.
Nüüd, mil aasta läbi saamas, uuris Harju Elu, mida reaalset on tehtud poole aastaga rongiliikluse taastamiseks Naissaarel.
Vastab Naissaare endine vedurijuht Peedo Lehtla: „Jõulud Naissaarel läksid rahulikult, võiks öelda, et isegi traditsiooniliselt. Meid on siia talvituma jäänud kaheksa inimest. Helistasin siis neile kõigile ja merel olijaile kirikukella. Kas suvel jälle vedurit hakkan juhtima, veel kindlalt ei tea, aga lootust on. Sellest on kirjutanud nii Harju Elu kui Viimsi Valla Teataja.
Vallavalitsuse kinnitus
Vastab Viimsi vallavalitsuse avalike suhete juht Liia Ringo: „Nii Viimsi vallavalitsuse kui SA Rannarahva Muuseum juhtkonna huvi on see, et liiklemine ajaloolisel Naissaare raudteel peatselt jätkuks. Väga olulised on ka reisijate turvalisus ning raudtee väärtus ja säilimine ajaloolise pärandina.
Viimsi vallavalitsuse ja SA Rannarahva Muuseumi palvel on muinsuskaitseamet tellinud Eesti Muuseumraudtee MTÜlt eksperdihinnangu Naissaare kitsarööpmelise raudtee ulatuse täpsustamiseks (sh kaardile märkimine, mälestise kirjeldamine koos asjakohaste illustratsioonidega ja ettepanekud kaitsealuse raudtee ja tammide hooldamiseks jm).
Raudtee Naissaarel. Lisaks tehakse eksperdihinnangus tehnilise seisukorra ülevaatus kolmele Naissaarel asuvale kitsarööpmelisele vedurile. Samuti koostatakse juhised nende hooldustöödeks.
Tänaseks on eksperthinnangu koostamisega alustatud. Hinnangu üleandmistähtaeg oli algselt 2016. a detsembris, kuid Muuseumraudtee MTÜ taotles muinsuskaitseametilt tähtaja pikendamist kuni 15.07.2017. Nii muuseumi kui vallavalitsuse jaoks on see dokument väga oluline lähtematerjal järgmisteks sammudeks, et pärandi üle arvestust pidada ning hooldustöödega tagada mälestise säilimine. Planeerida tuleb ka edaspidine tegevus remondiks, restaureerimiseks ja raudtee ning veeremi ohutuks ja nõuetekohaseks kasutamiseks. Selle põhjal saame ette valmistada kaasrahastusprojekte.
Liipritele alternatiiv
Positiivne uudis meie jaoks on aga see, et sel sügisel õnnestus vallavalitsusel jõuda muinsuskaitseametiga põhimõttelisele kokkuleppele alternatiivsete liiprite kasutamiseks raudtee taastamisel. (Varasemalt oli raudtee korrastamisel nõudeks kasutada vaid kindlat tüüpi liipreid, mida sai hankida vaid Inglismaalt ja mis on väga kallid). Nüüd on vallal põhimõtteline kokkulepe märgatavalt soodsama ja käepärasema alternatiivi kasutamiseks, säilitades korrastamisel muinsuskaitsealune väärtus ja turvalisus liiklemisel. Enne hooldustööde alustamist ootame muinsuskaitseametilt ära aga ka ekspertiisi tulemused.
Küsimusele, kas vedur ja vedurijuht saavad olema endised, on tänase seisuga keeruline vastata. Tehnilise järelevalve ameti (TJA) ettekirjutuse kohaselt seni raudteel kulgenud vedurijuhil vastav pädevus puudub. Vald omalt poolt on koostöövõimalusi Peedo Lehtlaga otsinud ning esitanud omal initsiatiivil ka ettepanekuid, millistel tingimustel koostöö – sh töö veeremijuhina – saaks jätkuda.
Ka veerem peab vastama TJA nõuetele – just selleks, et tagada inimeste turvalisus – ja vallavalitsus omal äranägemisel siinkohal kahjuks erandeid teha ei saa.
