Päev enne taasiseseisvumispäeva taasavati Naissaare lõunaotsas asuv sadam. Endiste auklike ning kohati ohtlike kaidega randumispaiga asemel on saarel nüüdsest kaasaegne ja uuendatud rajatis. Kokku kulus töödele veidi üle kolme miljoni euro.
Enam kui sajandivanune sadam oli aastatega muutunud viletsaks ning kohati suisa ohtlikuks. Kapten Jaanus Jürivete ütleb, et kaid olid amortiseerunud ja umbes kolmandik nendest kasutusest maas. Aeg-ajalt oli vajalik täita tühimikke, mis tekkisid lainetuse poolt väljauhutud pinnase asemele. Loomulikult rajatisi aeg-ajalt korrastati, kuid need olid rohkem avariitööd.
Jaanuarist 2012 haldab Naissaare sadamat Viimsi vallavalitsusega sõlmitud 50-aastase hoonestusõiguse lepingu alusel AS Saarte Liinid.
Rajatise taasavamine tänavu 19. augustil. “Kahe esimese aasta jooksul remonditi sadamahoone ning ehitati juurde teenindusruumid, rajati päikeseenergial töötav elektrijaam, välisvalgustus ja paigaldati kaks ujuvkaid,” räägib Jürivete.
Leiti pommilaadung
Viimane suurem uuendustöö vältas pool aastat. “Peatöövõtja oli OÜ Bauest, kes sai keerulise ettevõtmisega hästi hakkama. Tööde kogumaksumus 3,03 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuli EL-i Ühtekuuluvusfondist ja 15 protsenti oli Saarte Liinide omafinantseering. Valla- ja eraraha ei kaasatud,” selgitab sadamakapten.
Kahjuks ei saadud tööde ajal läbi ka ilma halbade üllatusteta. “Need olid kaevetööde käigus avastatud üle kahekümne erineva suurusega lõhkekeha, mis tuli demineerijatel minema toimetada ja kahjutuks teha. Kogu see tegevus tekitas seisakuid ja raskendas ehitustegevuse planeerimist,” meenutab kapten.
Üllatused olid kaevetööde käigus avastatud üle kahekümne erineva suurusega lõhkekeha, mis tuli demineerijatel minema toimetada.
Õnneks said kõik saare ja mandri vahel sõitnud reisilaevad teenindatud. Koostöö ehitaja, sadama ja laevaoperaatorite vahel oli hea. Sadamakülastajad ning -elanikud suhtusid kapteni sõnul ehitusaegsetesse ebamugavustesse mõistvalt.
Kõik kaid kasutuses
Mida Naissaare sadam nüüdsest pakub? “250 meetrit kaid on nüüd täies pikkuses kasutatav. Sadam ja sissesõidutee on süvendatud kuni nelja meetrini. Rajati 40 meetrit lainetust tõkestavat kaitsemuuli, mis tagab laevadele turvalisema seismise sadamas,” loetleb Jürivete.
Väikelaevadele on nüüdsest kahe ujuvkai ääres 30 kohta.
Pärast remonti on sadamas kasutusel 250 meetrit kapitaalseid kaisid. Fotod Viimsi vallavalitsus “Lähitulevikus on plaanis paigaldada sadamasse ka kolmas ujuvkai, kuna nõudlus väikelaevade kaikohtade järgi suureneb iga aastaga,” lubab mees.
Esimesena on märgitud Naissaarel väikese sadama olemasolu 1705. aastal, kui saare lõunarannale ehitati kindlustuseks tähekujuline muldkants. Sadam koosnes toona lühikesest kivimuulist ja ajutisest puusillast. Seda sadamakohta kasutasid hiljem ka Naissaare kalurid oma paatide hoidmiseks ning saare ja Tallinna vaheliseks liikluseks. Elanikkonna kasvades kujunes välja saare kolm küla: Lõuna-, Lääne- ja Põhjaküla. Saare idarannal, mis on liivane ja künklik, veel keskset sadamakohta polnud. Praegune betoonkaidega sadam ehitati esimese maailmasõja eel saare idaküljele, täpsemalt idaranna lõunaosasse.
Arvamus, Margus Kruusmägi, Viimsi abivallavanem
Koostöö Saarte Liinidega võimaldab Euroopa Liidu toetusi sadama renoveerimisse suunata. Loodame tulevikus sama head koostööd teha ka Leppneeme ning Kelnase sadamate renoveerimisel, mis on ainsad kohalikule omavalitsusele kuuluvad püsiühendusega sadamad Eestis. Sadama renoveerimine elavdab kindlasti turismi ja loob saarte elanikele uusi võimalusi, mis tähendab ka uusi ootusi vallale vallateenuste arendamisel.
