Meremuuseum on võtnud käsile Naissaare militaarpärandi taastamise uutmoodi muuseumina Nargen Nord. Plaanis on taastada Peeter I merekindluse üks patareidest, raudtee, ohvitseride kasiino…
„Tulevase muuseumiga toome päevavalgele järgmise osa Eesti merenduse loost – räägime Esimese maailmasõja eel rajatud merekindlusest, mille koosseisu kuulusid Lennusadamas, Naissaarel ja ka mujal paiknevad militaarrajatised. Selleks avame külastamiseks saare põhjaosas asuva kaitsepatarei ning komandantuurihooned ja võtame uuesti kasutusele raudtee. Nende kõigi taastamiseks kasutame võimalikult palju tulevikulahendusi. Kui kõik edeneb plaanipäraselt, siis alustame Nargen Nordi rajamist 2024. aastal,“ kõneles Naissaare elanikele, saarele saabunud ajakirjanikele ja Viimsi valla esindajatele meremuuseumi juht Urmas Dresen.
Viimsi vallavolikogu kinnitas aprillis toimunud istungil ühehäälselt otsuse anda SA Eesti Meremuuseum kasutusse 50 aastaks valla omandis olevad raudteelõigud Naissaare raudteest, mis suunduvad sadamast saare põhjatippu, patarei 10a juurde. Sadama lähedal asuvad raudteelõigud jäävad meremuuseumi ja Viimsi rannarahva muuseumi ühiskasutusse.
Projekt teostatakse kahes etapis
Meremuuseumi kirjeldatud projektiga rekonstrueeritakse saarel asuv raudtee, ohvitseride kasiino, kaks rannakaitsepatareid, depoohoone ning miiniladude ala, mis praegu on eraisikute valduses.
Nargen Nord oleks meremuuseumi juhi ütlust mööda edaspidi aasta ringi külastatav kompleks. Projekt on plaanis ellu viia kahes etapis. Esmalt tuleb rekonstrueerida sadamat ja saare põhjaosa ühendav raudtee ning leida sinna kaks keskkonnasäästlikku rongi, millega toimub transport. Esimeses etapis valmib püsiekspositsioon patarei 10a baasil ja endisesse ohvitseride kasiinosse mitmeotstarbeline külastuskeskus koos ekspositsiooni ja ööbimisvõimalusega. Projekti teises etapis taastatakse veel täiendavalt raudteelõigud miiniladude juurde. Ka patarei 10b kujundatakse ümber külastuskeskuse osaks.
Nargen Nordi avamisel saavad nii kohalikud kui ka külastajad taas Naissaare põhja- ja lõunaosa vahel mööda raudteed sõita. Selle ääres paiknevad komandantuuri- ning patarei 10a hooned võivad kujuneda vastavalt külastuskeskuseks ja kahekorruseliseks ekspositsiooniks.
Peale merekindluse ajaloo saab neis tutvuda ka muu militaarpärandi ja Naissaare käekäiguga.
Naissaare kogukond toetab projekti
„Uutmoodi muuseum annaks värske hingamise kogu saarele. Lõpetame Naissaare arengukava koostamist ja Nargen Nordil on selles oluline koht. Arenduse oluline eeldus on saarel tervikliku elektrivõrgu rajamine ning raudteeliikluse taastamine. Oleme jõudnud meremuuseumiga ühisele arusaamale, millised lahendused teeniks arenduse ja terve kogukonna huve. Naissaarlaste kogukond toetab igati meremuuseumi plaanitu elluviimisel,“ ütles Naissaare vanem Toomas Luhaäär.
Tema kinnitusel kuuluvad kõik Naissaare kinnisvaraomanikud MTÜ-sse Naissaarlaste Kogukond.
Saarevanem usub, et Nargen Nordi projektiga astub Naissaar 21. sajandisse. Veidi hilinenult, kuid väärikalt. „Kui seni oleme oma külalistele üha enam lagunevat militaarpärandit õhinapõhiselt tutvustanud, siis meremuuseumi suurinvesteering muudab selle tänapäevaseks vaatamisväärsuseks. Hävimisohust päästetakse mitmed sõjaajalooliselt olulised hooned,“ kõneles Luhaäär.
„Projekt on oluline ka saare transpordi seisukohalt. Naissaare teede olukord ei kannata kriitikat. Põhja-lõunasuunaline tee meenutab kohati off-road’i trassi, sellel veetakse aastas ligi 20 000 turisti ja seda kasutavad iga päev naissaarlased. Taastatud kitsarööpmelisest raudteest ei saa ainuüksi haruldane vaatamisväärsus terves Euroopas,“ rääkis saarevanem.
Projektiga loodetakse valmis saada 2026. aastal.
Teave
• Uutmoodi muuseum Nargen Nord tutvustab eelkõige Esimese maailmasõja eel Eestisse rajatud merekindluse ajalugu.
• Kogukonnaga kahasse valminud arendus näeb ette saarel raudteeliikluse ning kaitsepatarei ja komandantuurihoonete taastamist.
• Patarei 10a kujuneb kahekorruseliseks ekspositsiooniks, komandantuurist võib saada külastuskeskus ning raudtee ühendab taas Naissaare lõuna- ja põhjaosa.
• Arendus eeldab saarele elektrivõrgu rajamist.
• Rekonstrueerimistööd on kavas alustada aastal 2024, et avada muuseumi uksed 2026. aasta suveks.