Eesti valitsus kehtestas üha enam leviva koroonaviiruse ehk COVID-19 tõttu eriolukorra 12. märtsil. Kohe pöördus terviseamet vabatahtlike poole palvega aidata haiglaid, häirekeskust ning teisi, kes seisavad viirusega silmitsi. Vajalikud abikäed saabusid päev hiljem.

Sellest ajast on ka Harju, Rapla ja Tallinna ringkonna naiskodukaitsjad toimetanud kas sadamas, lennujaamas, Balti jaamas, Tallinna bussijaamas, PERH-i Mustamäe haiglakorpuse erakorralise meditsiini osakonna juures, Terviseametis või Häirekeskuses.

Märtsikuu algusest alustas naiskodukaitse Harju ringkonna instruktori ametis Lana Toomvap Kuusalust. Kuid peatselt tuli naisel vahetada tavavorm laigulise mundri vastu. Lisandusid kaitsemask, kaitseprillid, kindad ning muud, mis vajalik. Nimelt suunati kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad 13. märtsil Tallinna kesklinna sadamasse.

Täpsemalt tuli vabatahtlikel vaadata A ja D terminalis termokaameraid. Kui laevadelt saabujate kehatemperatuur ületas 37 kraadi, siis kraaditi teda veelkord. Ilmsete viirusekahtlusega reisijatele anti soovitus pöörduda arstide poole ning püsida koduses karantiiinis.

Lisaks hakkasid naiskodukaitsjad valvama bussijaamas, Balti raudteevaksalis ning ka Ülemiste lennujaamas.

Igapäevased mured

17. märtsist valvavad naiskodukaitsjad ning kaitseliitlased Mustamäel, Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) sissepääsu ees. Nende selja taha on püstitatud kollane telk. Vaatepilt meenutab välilahingut. Kuid vaenlast pole kuulda ega näha, sest viirused hiilivad ligi salaja ning hoiatamata.

Millega naiskodukaitsjad ning kaitseliitlased PERH-i juures tegelevad? “Suhtleme enne EMO-sse sisenemist inimestega. Küsitleme, et mis kaebused neil on. Kas tal on viiruse tunnuseid või on ta koroonakahtlusega (haigega) kokku puutunud,” räägib Lana Toomvap. Lühidalt võib tegevust nimetada triaažiks ehk patsiendi seisundi kriitiliseks hindamiseks.

“Esimesed päevad äratasid kollane telk ja kaitsevahendites vormikandjad muidugi huvi. Uuriti, et kes olete ja mida teete.”

Kui EMO-sse saabunul on palavik, köha, hingamisraskused või kurguvalu, suunavad valvajad ta kollasesse telki testimisele. Kui neid tunnuseid pole, lubatakse saabuja majja ehk EMO-sse.

Kaitsemaski, -prille ja kindaid kandev Toomvap seletab, et laigulistes vormides valvajad on haigla juures 24/7. Ühe vahetuse pikkus on kaheksa tundi. Naiskodukaitsjad on pärit Tallinna, Harju ning Rapla ringkonnast. Abiks on ka kaitseliitlased, Harju Elu külaskäigu päeval on valves Raplamaa esindaja Kevin Sakermaa. Sissekäigu ees seisab ka Kaitseliidu auto, kus saab öösel puhata ning soojas käia.

Naiskodukaitsjad on terved

Kas ja kui palju on niisama uudistajaid? “Esimesed päevad äratasid kollane telk ja kaitsevahendites vormikandjad muidugi huvi. Uuriti, et mis ja kuidas, kes olete ja mida teete,” meenutab Toomvap.

Aprilli keskpaigaks on huvi vähenenud, rahulikum. Valdavalt saabutakse tõsiste kaebustega, sest inimestel on ka muid hädasid peale koroona. “Nihestused, marrastused, haavad, luumurrud, kõhuvalud. Kõik, millega väljaspool eriolukorda on kiirabi ja EMO harjunud tegelema,” loetleb Toomvap. Vahepeal pärib keegi vanem proua, et kus on PERH-i registratuur. “Tema just käis siin uurimas,” räägivad naiskodukaitsjad omavahel.

Naiskodukaitsjad Kädi Avik (vasakul) ning Lana Toomvap Mustamäe haiglakorpuse EMO ees. Nende vahel kaitseliitlane Kevin Sakermaa Raplamaalt. 

Koos Kevin Sakermaaga on lehe külaskäigu päeval valves ka Saku naiskodukaitsja Kädi Avik. “Eriolukorra alguses oli üleskutse. Ühel päeval tuli info, et terviseametil on vaja abi. Kohe sai tuldud ning olen 13. märtsist tegevuses,” räägib Avik. Esimesed päevad toimetas naine kesklinna reisisadamas, 17. märtsist aga Mustamäe haigla juures. “Töökohast lasti ilusasti ära. Ma saan teha kaugtööd,” lisab Avik.

Abi ka teisele haiglale

Mõlemad naiskodukaitsjad loodavad, et niisama tühise murega EMO-sse ei pöörduta. Lana Toomvapi kinnitusel on kõik seni vabatahtlikena tegutsenud naiskodukaitsjad terved. “Alates 13. märtsist on olnud tegevuses 39 Harju ringkonna naist, kogu Eestis üle 200. Kas siin, sadamas, lennujaamas või Balti jaamas,” loetleb Toomvap.

Lisaks Mustamäe EMO-le toimetavad vabatahtlikud naiskodukaitsest ka Häirekeskuses. Täpsemalt kriisiabi telefonil 1247. Samuti on naiskodukaitsjaid abiks terviseameti staabis, kus nad täidavad protokolle ning koguvad ja süstematiseerivad teavet.

Alates kolmapäevast, 15. aprillist on naiskodukaitsjad toimetamas ka Ida-Tallinna Keskhaigla juures. Sealne ülesanne on haigla territooriumi ööpäevaringne jälgmine ja triaažitelgi valve.

Selliste haigustunnustega inimesed peaksid läbima testmise kollases telgis. Fotod Allar Viivik