11. korda peetud muuseumiööl olid avatud ka paljud maakonna mäluasutused, kirikud ning loomulikult muuseumid. Esimest korda oli lahti sügisel Laulasmaal avatud Arvo Pärdi keskuse uus hoone. Palju rahvast käis ka Turba mootorispordi muuseumis ning Saku õlletehases.
Mäluasutuste öö (õigemini õhtu) toimus seekord 18. mail. Ürituse koordinaator Triin Männik ütles lehele, et Harjumaal (Tallinnata) oli julgelt üle 3000 muuseumikülastuse. “Suurimad publikumagnetid olid Arvo Pärdi keskuse uus maja Laulasmaal ning esimest korda programmis kaasa löönud mootorispordi muuseum Turbas. Palju rahvast oli ka Saku õlletehase muuseumis,” ütles Männik.
Ent ka väiksemad Harjumaa muuseumid leiti üles. Männiku sõnul võis mitmetelt pisikeste muuseumite juhtidelt tänavu kuulda, et külastajad tulidki just meelega vähemtuntud muuseume avastama. Ilma muuseumiööta ehk ei oskaks üles leida või otsida. “Lisaks sellele oli maakonna muuseumite ööpublikus märgata ka varasematest aastatest enam välisturiste. See tähendab, et nad tahavad, oskavad ja julgevad ka Tallinnast ja teistest linnadest väljaspoole sündmustele tulla,” selgitas Triin Männik.
Uus mäluasutuste öö tuleb
Puhas rõõm oli korraldajatel ka sellest, et sündmuse korraldasid ka Saue kodu-uurimise seltsingus toimetavad inimesed. Sest väärtuslikku aja- ja kultuurilugu ei leidu ju sugugi mitte ainult muuseumites, “Selle kogumise, uurimise ja publikule vahendamisega tegelevad tõesti nii koduloo-uurijad ning ka kirikud ja kogudused. Nii oli juba väga mitmendat aastat avatud nii Kose koguduse muuseum kui Risti kirik. Veel enam tahaks muuseumiöö programmis tulevikus näha võibolla ehk põnevate erakogude ühe-öö-muuseume,” rääkis Männik.
Kas üheteistkümnendale muuseumiööle järgneb ka kaheteistkümnes? “Küsisime sel aastal osalenud muuseumitelt, et kas ööd peaks ikka ka järgmisel aastal korraldama, ning vastus oli nii Harjumaalt kui teistest maakondadest kõlav “jaa”. Kõige lustakam tagasiside kõlas aga nii: “Järgmisel muuseumiööl me oma uksi lahti ei tee, sest tahame minna hoopis ise teistes muuseumites toimuvat avastama.”
Ellamaa vanas elektrijaamas asuva mootorispordimuuseumi eestvedaja Arno Sillat ütles, et neil läks väga hästi. Kohal käis 331 külastajat. “Olime üldse esimest korda osalemas.Tegime ekskursiooni ka vene keeles ning nägime rõõmuga, et ka Tallinna venekeelne publik on meid leidnud. Ida-Virumaalt on meie juures käidud juba algusest peale. Samuti idapiiri tagant,” meenutas Sillat.
Pärdi keskuse debüüt
Küsimusi muuseumirahvale oli palju ja väga erinevatest valdkondadest. “Üks asi, mida korduvalt taheti teada, oli EL-i ja riigi toetuste kohta. Ja seda vormis, et te ju saate! Paraku sellele küsimusele vastates tuli öelda “ei” rääkis Arno Sillat. Samas oli Turbas ka väga huvitav juhus. “Rääkisin venekeelsele grupile marssal Budjonnõi rollist meie vormelitootmise jätkamisele. Ja siis selgus, et grupis on marssali sugulased. Maailm on ikka väike,” imestas Sillat.
Kas muuseumile on lisandunud ka uusi autosid ja mootorrattaid? “Viimane uus masin on Vihuris ehitatud tehnilise abi abi. Muid väiksemaid asju on ka tulnud. Nädala eest käis Toyota Gazoo meeskond ning tõi külakostiks Ott Tänaku kombe ja auto velje. Vähehaaval kogu ikka täieneb,” rõõmustas Arno Sillat.
“Arvo Pärdi keskus sai sel aastal külastajaid vastu võtta mullu oktoobris avatud uues ilusas hoones. Keskuse uksed olid sel puhul avatud õhtul kella 21 alates kuni keskööni,” ütles keskuse kommunikasioonijuht Nele Meikar. Programm algas Liis Viira harfikontserdiga: Lisaks oli võimalik saada osa luuletaja Viivi Luige kavast “Kuldne kroon”, mis oli pühendatud Artur Alliksaarele ja Paul-Eerik Rummole.
“Luulekava olid tulnud kuulama ka Arvo ja Nora Pärt, keda seob Viivi Luigega aastatepikkune sõprus. Õhtu lõpetas taas Liis Viira harfil,” rääkis Meikar. Vaatada sai ka filmi Arvo Pärdist ning ronida keskuse torni. Meikari sõnul külastas keskust kolme tunniga 530 inimest.
Lagedil asuvas Eesti vabadusvõitluse muuseumis avati ag 18. mail Lembit Pärna monument. Aastani 2004 seisis büst Lääne-Virumaal, Vohnjas. Nüüdsest on sammas aga püsti Lagedil. Lembit Pärn oli sõjaväelane, kindralleitnant ning Teise maailmasõja ajal Eesti laskurkorpuse komandör.
