Alates kevadest peab Harjumaa muuseum viies tarus mesilasi. Juulist on mäluasutusel ka oma suveniirmesi ning praeguseks on kogutud kaks saaki. Mesilasvahast valmistakse aga muuseumi sünnipäeval küünlaid ning käima on pandud ka mõdu.
Mesitarud seisavad üsna lähedal muuseumi hoonele ehk kunagisele Keila mõisale. Et soovituslik on hoida mesilinde varjus, siis ei asu tarud päris lagedal. Muuseumi teadur Liis Serk ütleb, et taru olgu hästi ligipääsetav ja osaliselt päikesevalguse eest kaitstud.
“Sobiv koht on muuseumi taga, vanade õunapuude all. Keila linnas tegutsevad mesinikud Mesioja OÜst kartsid küll, et elektritrafo võib ajada mesilaste sisemise orienteerumise segi. Kevadel oli siin katseks kolm taru,” räägib Serk.
Et lähedal oli suur võililleväli, võtsid putukad koha kiirelt omaks. Siis toodi juurde veel kaks taru ning tänaseks on mesilasi kokku umbes 300 000–350 000.
Londoni eeskuju
Kuidas maakonna mäluasutusel tekkis aga plaan hakata mesilasi pidama? Serk selgitab, et paljudes muuseumides ning muudeski asutustes harrastatakse seda juba pikemat aega. Nii on kolm taru näiteks Vabariigi Presidendi kantselei roosiaias. “Mina ise nägin mesilasi Londoni kesklinnas, Tate´i kaasaegse kunsti galeriis. Nende katusel olid mesitarud ja muuseumipoes müüdi mett. Siis mõtlesin, et kui Londoni kesklinnas saab neid pidada ja mesi on hea, miks ei peaks saama neid pidada Keilas,” räägib Serk.
Lisaks mängis kaasa ka projekt, millega muuseum kogub andmeid väiketootjate kohta. Külastatud on näiteks küpsetuskodasid, õllemeistreid ja looduskosmeetika tootjaid. “Tänavu kevadel tekkiski mõte, et miks mitte ka ise algusest peale midagi ise teha. Käisin ERRi telesaates Maahommik sellest rääkimas. Ning Mesioja OÜ mesinikud olid huvitatud ja aitasid,” meenutab Liis Serk.
Suveniirmesi on villitud 250-grammistesse purkidesse ning muuseumis müügil. Linnamesindusel on tema sõnul suur tulevik. Tarusid on näiteks Tallinna kesklinnas, MTÜ Rabarber peab aga plaani panna tarud üles vanalinna Skoone bastioni linnaeda.
Kui tarud kevadel Jõeparki toodi, olid need praegusest veidi kõrgemad. Augustiks on mesilaste suurem korjehooaeg läbi ning pered hakkavad vähenema. Seepärast on ka tarusid veidi madalamaks võetud.
Sünnipäev uuel nädalal
Lisaks kahel korral korjatud meele, mida muuseumis müüakse, katsetatakse, kuidas tuleb välja mõdu. “Tuleval aastal on valmimas muuseumi 30. sünnipäevaks vaarikamõdu. Praegu läks jook käima ning tuleval aastal augustiks peaks see olema valmis,” räägib direktor Annika Tiko.
Kokku on praegu mett villitud poolesajasse 250-grammisesse purki. “ Kevadine mesi on läbi. See oli veidi mõrum, sest võilill on sees. Suvine on veidi magusam ja ilma mõrkja maitseta,” lisab Serk.
Uuel nädalal tähistab maakonna muuseum 29. sünnipäeva. Asutamispäev on 30. augustil 1988 ning tähtpäeva peetakse 2. septembril. “Kolmapäevast pühapäevani on muuseumi külastus tasuta. Laupäeval, 2. septembril kell 11-18 on hoovis avatud ajalooline laager. Siia saabuvad Tallinnast, Tartust ja Haapsalust klubid, kes näitavad muinas- ning keskaja elu,” räägib Tiko. Samal ajal on avatud ka laat, kus osalevad Harju väiketootjad ja käsitöölised. Kell 12 ja 14 algavad muuseumis ekskursioonid. “Lisaks meie mesilaste vahast küünalde valmistamise õpituba. See maksab osalejale kaks eurot. Kell 15 annab kontserdi folkroki duo Malva ja Priks,” ütleb Tiko. Järgmise sündmusena meenutatakse muuseumis 23. septembril 1944. aasta sügislahinguid.
ARVAMUS: Rita ja Rein Arro, Mesioja OÜ
Oleme muuseumi projektiga vägagi rahul. Nimelt käime oma mett müümas Harju OTTis ja väga hea müügiargument on lähedus, kohalik mesi, mestarusid on võimalik näha muuseumi õunaaias. Usun, et muuseumgi saab läbi meie tegevuse tähelepanu ja reklaami. Kevad ja suve esimene pool andis heledat ja sitket mett, mis kristalliseerus küllalti kiirest. Suve teiselt poolelt tuleb tumedam, metsataimedele omast mett. Mõisapark on küllaltki mitmekesine, samuti Keila linna aiad ja läheduses asuvad põllud ning niidud.
Euroopas on linnamesindus üsna populaarne. Keila on nii mõneski aias mesitarud. Kui ei proovi, siis ei tea ja samas on küsimus milleks – kes tahab aias tolmeldamist, kes tahab mett, kes tunneb huvi mesilaste vastu.
