Mida rohkem Tallinnast Piibe maanteed Aegviidu poole, seda rohkem tuleb vastu suuri rekasid puukoormatega. Kust nad tulevad, kuhu lähevad? Kas nüüd raiutakse niigi paljukannatanud Eestimaa pind päriselt paljaks. Ja alustatase – nagu iga asjaga – ikka Harjumaalt?

Küsimusi Piibe maanteel kulgejal on palju. Veel mõned head aastat tagasi palistasid teeääri paksud kuuse- ja männimetsad. Nüüd on metsad küll alles, aga auklikud nagu suure sõela põhi – metsasiilud vahelduvad lageraietükkidega. Kauaks sedaviisi jagub meie ühist rikkust, metsa?

„Ei raiu Eestimaad keegi paljaks,“ ütleb mees, kes tundub seda raiumist kamandavat. Vähemalt siin, Harjumaal. Nii enesekindlalt kulgeb tema suur Toyota teel, mis rohkem, roomikutele roomamiseks kui ratastele veeremiseks mõeldud.

„Tarmo Tamm,“ tutvustab mees siis ennast, „RMK kirde regiooni varumisjuht“.

RMK Kirde rajoon tähendab osa Järvamaast ja Ida-Harjumaad. „Siin on neli varumisjuhti, igaühel oma varumisplaan,“ teab Tarmo Tamm. Tema plaan on varuda 300 000 tihumeetrit puitu aastas. Aga aastad ei ole vennad. Mis veel hullem – talved on veel vähem vennad. Peamine metsatöö – metsavarumine – käib aga ikka talvel.

„Kolm talve on järjest soe olnud. See talv, 2017/2018, on iseäranis vilets. Veebruar käes, aga veel pole korralikku külma olnudki. Eelmisel talvel pidas vähemalt kuu aega külma, sai sügavamale metsa minna, ka madalasse märga metsa. Nüüd pole aga kuskile minna olnud,“ kõneleb Tarmo Tamm. Sellepärast ka kraavid metsas – RMK kuivendab oma metsi. Ja hoiab metsateed korras.

Viljandimaa mees Taavi Juhani võib habemesse naeratada: võimas John Deer istumise all ja 16 tihu palki järelkärus, mis sa hing ikka tahad. Tasuvat tööd jagub. 

Erametsaomanikud taotlesid aga läinud aasta lõpus erakorralise olukorra väljakuulutamist. Saanuksid abi nõuda, nii Eesti riigilt kui Euroopa Liidu vahenditest.

„Erametsaomanikel on kindlasti veel sandim olukord kui meil, pole metsa valida, mis olemas on, seda lõikavad,“ teab Tarmo Tamm. RMKl on aga metsa palju, lanke valitakse ilma järgi. Ja just sellega Luua kõrgema metsanduskooli haridusega mees tegelebki. Määrab, millistel lankidel lõigata. Kui külmetab, minnakse sügavamale metsa. Kui pinnas raskeid masinaid üldse ei kanna, siis raiutakse teedele lähemalt, teinekord päris suurte maanteede äärest.

Nii need Piibe maantee äärsed metsad – aga ka muude maanteede äärsed – auklikuks on saanudki. Töö tahab tegemist, mets raiumist. Ja ükskord tahab ka suurimate maanteede äärne mets mahavõtmist niikuinii – siis, kui ta raieküps on.

90 sekundit ja puu

Kuidas käib üks tänapäevane metsategu? Kas mootorsaagidega mehi ka veel RMK lankidel liigub?
„Ikka liigub,“ muigab Tarmo Tamm. „Aga lõviosa tööst tehakse ikka tänapäevase tehnikaga.“

See tähendab, et harvester haarab puust, lõikab selle kännult maha, laasib okstest puhtaks ja järkab siis etteantud pikkusega palkideks . Palgid paneb aga ilusasti ühte pidi hunnikusse.

RMK Kirde regiooni raiejuht Tarmo Tamm (vasakul) on ka hetkeks harvesterile roninud, et harvesteri juhi Egoniga aru pidada. 

Üks harvester on parasjagu väikesel puhkepausil, harvesterimees kabiinist väljas.

„Kui pikad masinamehel selle masinaga töötunnid ka on?“ tahab ajakirjanik teada. „Masin kallis, hind vaja tasa teenida, liising lisaks… Kas ööseks ikka koju saab? “

„Nii hull see kah pole,“ leiab Egon, harvesteri juht. „Masin on jah, ikka 16–18 tundi ööpäevas tööl, aga seda kahe mehega. Paarimehega jaotame siis aja ära – tema sel päeval nii mitu tundi, mina jälle ülejäänud aja. Ja ikka masinatulede valgel. Paljukest meil seda päevavalgust siis on.“

Egon ütleb, et tema ise on pärit Pärnumaalt, tulnud siia Harjumaale metsa lõikama. „Kes siis oma kodus metsa lõikab, ikka naabri ukse taga käiakse,“ muheleb mees oma harvesteri kabiini tagasi ronides. Puhkepaus on läbi.

Harvester haarab järgmise puu, ajakirjanik vaatab kella. Poolteist minutit ehk 90 sekundit ja saja-aastasest kuusest on saanud hunnik neljameetriseid palke.

Riidast veavad rekad palgid juba üle Eesti saekaatritesse. 

„Päevaga lõikab harvesterimees 50–200 tihu metsa – oleneb maastikust ja metsast. 200 tihu metsa kasvab umbes hektaril metsamaal. Nii et päevaga lõikab harvester hektari maad puupaljaks,“ kõneleb Tarmo Tamm. Et kõik palgid ilusasti täpselt ühepikkused ja õige jämedusega oleksid, selle eest hoolitsevad laserid ja arvutid harvesteri sees.

Tark ja töökas masin. Sellise tehnikaga lõikab Eestimaa varsti paljaks, rääkimata Harjumaast.
„Ei lõika,“ on varumistjuht Tarmo Tamm ikka kindel. Ükski lageraielank ei tohi olla üle seitsme hektari suur. Nii ütleb metsaseadus.

Kuhu mets sõidab?

Samal raielangil, ehk meetrit nelisada eemal toimetab võimas traktor, tumerohelisest värvistki kohe ära tunda, et John Deere. Suur järelkäru taga, haarats küljes ja lindid võimsate rataste ümber. Veab harvesteri järgatud palke kokku.

Taavi Juhani, nii on metsaveotraktori juhi nimi, on pärit Viljandimaalt. Harjumaale on ta tulnud metsatööle selle pärast, et Viljandis pole firmat, kes sellist tööd pakuks. Metsatraktoril on ta juba olnud kaheksa aastat, esimest aastat aga John Deeril. Traktor ja mees teevad tööd nii palju, et harvesteri tagant kõik palgid langilt teede äärde vedada, kust rekad need siis juba edasi saekaatritesse toimetavad.

RMK harvendatud kaasik. 

„16 tihumeetrit palki läheb koormasse,“ teab Taavi Juhani täpselt. Ega kändude vahel turnimine suure koormaga just põllupeenra nühkimisega sarnane. Traktor on varustatud küll peenima pneumaatika ja võimsa hüdraulikaga, aga ikka loobib. Töö on aga kindel ja toob kenasti sisse, seda tegema sõidetakse kogu Eestimaalt kokku.

„Jah, eesti mehed teevad metsa, vähemalt Mustjõel,“ muigab nüüd mehise nimega mees, Tarmo Tamm.
Ajakirjanik, kes ka teiste elualade inimestega lugusid teinud, saab ainult kinnitada: sildu ehitavad meil lätlased, Loksal keevitavad laevu kokku ukrainlased, metsas on aga eesti mehed. Ju see meie rahvuskultuurile omane.

Oleks vaid lapsi?

Kui mets raiutud ja metsateedele kokkugi veetud, suurteks palgihunnikuteks laotud, mis saab siis edasi? Pole vaja pikalt mõelda. Üks haaratsitega reka on juba platsis, laob palgid turjale.

„Eks nad nüüd saekaatritesse lähevad. Siiasamma Aegviidu saekaatrisse, siis Imaverre, Reopallu… Kehra tselluloosi- ja paberkombinaat ostab ära paberipuidu,“ räägib Tarmo Tamm metsa kasutamisest.

Palgivirnade taga taga hakkab silma noor männik, puud ehk kaks meetrit kõrged.

„Seegi RMK mets, kaheksa–üheksa aastat tagasi istutatud,“ teab Tarmo Tamm.

Kui palju aga RMK selle metsa asemele, mis maha raiutakse, ka uut istutab? Kas meie lapsed elavad ükskord sama ilusal ja metsarikkal Eestimaal? Sellele küsimusele oskab vastata RMK Kirde regiooni juht Aavo Siilak.

„Sama palju, kui me metsa maha võtame, istutame suvel ka asemele. Kui näiteks saja aasta perspektiivist rääkida ehk ka meie lapsed elavad sama rikkal Eestimaal, siis mina arvan, et tulevikus saab Eestis metsa rohkemgi olema. RMK võtab metsamaadena kasutusele ka neid alasid, kus varem pole metsa olnud. Kindlasti on seal saja aasta pärast ilus männik või kuusik,“ on Avo Siilak kindel.

Oleks siis vaid lapsi Eestimaal sama palju kui metsa…