Natuke rohkem kui kaks aastat tagasi vabariigi valitsuse langetatud otsus sulgeda Muraste Politsei- ja Piirivalvekolledž on nüüdseks jõustunud. Suur hoonetekompleks Muraste pankranniku all, klindi ja mere vahelisele alal on inimtühi.
Hoone on seest on veel tühjem kui väljast. Et väravatornis pole igavlevat piirivalvurit, ei häirigi tulijat ehk nii väga – kes seda vahimeest seal ennegi nii väga märkas –, aga et kohtades, kus ikka nähtud inimesi toimetamas, kus mitmehäälne jutt kõlanud, nüüd täielik vaikus ja tühjus valitseb – see häirib. Suur saal, kus alles hiljaaegu presidendikandidaadid tulist debatti pidasid ja omavalitsusjuhid neile veel tulisemalt kaasa elasid, on nüüd haudvaikne. Nii vaikne, et isegi iga tooli krõbin oleks üle saali kosta.
Aga mida pole – need on toolid. Pole majas teisteski ruumides ühtegi mööblitükki alles jäänud – tühi on saal, tühjad on õppeklassid, tühjad on kadettide eluruumid. Isegi simulaatoritega basseinist, kus saab vette ringiratast jooksma panna, keeriseid või laineid tekitda, on vesi hoopis välja lastud. Harku vallavanem Erik Sandla üritab ühe õppeklassi ribakardinaid avada – avanevad. Need on ka ainukesed sisustuselemendid, mis majja alles jäänud. Kardinate avanedes ilmub akna taha lumehärmas mets – ilus vaatepilt, aga… vaatajaid pole.
“See, et maja täiesti lagedaks on viidud, teeb olukorra meile keerulisemaks, kallimaks,” tõdeb Harku vallavanem Erik Sandla.
Terake tegelikkust
Muraste kompleks valmis lõplikult 2007. aastal piirivalvekolledži õppehoonena. Peale politsei ja piirivalve ühendamist 2009. aastal hakkas õppeasutus kandma politsei- ja piirivalvekolledži nime. Õppekompleksi kinnistu pindala on 221 000 ruutmeetrit ehk 22,1 hektarit, kuhu on rajatud kokku 11 hoonet. Hoonete suletud netopind on 12 881 ruutmeetrit. Hoonetes paikneb avar spordisaal (782 m2), basseiniruum (76,4 m2, bassein ise on ca 20×3 meetrit); lasketiirud (204,3 ja 119,4 m2), õppeklassid (kogupindalaga 470 m2) ja majutusruumid (pindala 1100 m2), kuhu võib lahedalt majutada 160 õppurit, naridesse paigutades ka 200 või natuke enamgi.
“Kõik need ruumid on väga kasutajasõbralikult ehitatud. Mitusada inimest mahutav saal on väga hea akustikaga, võimaldab vajadusel sünkroontõlget; spordisaali põrand on üks paremaid pallimängudeks, hästi jalasõbralik,” teab Erik Sandla, kes ka ise korvpallist ja sportimisest lugu peab. Veebasseinis saab simuleerida aga veekeeriseid, laineid – kõike seda, mis aitab merepäästjatel õppusi läbi viia.
Vallavanem Erik Sandla basseini ääres, mis nii väga jälle vett ja harjutajaid ootab. Muraste õppekompleks otsustati sulgeda 2015. aasta oktoobris põhjendusega, et kinnistust suur osa asub ehituskeeluvööndis ja Natura 2000 alal, mis seab selged piirangud kompleksi edasiarendamiseks.
“Nii see paraku on,” tõdeb vallavanem. “Suurte autode liikumiseks siia tuleks rajada veel üks autotee läbi klindi, aga see maksab esialgsete arvutuste kohaselt vähemalt 3,4 miljonit eurot. Ei Harkul ega ühelgi teisel vallal sellist raha eelarves ei ole.”
Mis saab edasi?
Praegu haldab kompleksi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, kes kannab hoolt kinnistu valve ja hoonete minimaalse kütmise eest, kandes ka kulud. Siseministeerium, kelle haldusalasse Muraste kompleks kuulus, on võtnud vastu otsuse anda see tasuta üle Harku vallale. Rahandusministeerium, kes peab riigile kuuluva vara võõrandamisel oma seisukoha ütlema, ei ole tasuta võõrandamise vastu.
“Kui riik vallale seda hoonetekompleksi müüa tahaks, siis me huvitatud ei oleks – poleks raha,” on vallavanem kindel. Siiski on tal hea meel, et suurt hoonetekompleksi erakätesse ei müüdud. Kui palju riik aga selle müügist raha oleks teeninud, seda vallavanem arvata ei oska
Hea akustikaga saal, kus on võimalik kasutada ka sünkroontõlget, seisab kasutamata. Ei osata ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis arvata, palju kinnistu maksta võiks – pole hindamist tellitud.
“Ootame nüüd valitsuse lõplikku seisukohta, mis peaks tulema hiljemalt märtsis,” ütleb vallavanem Erik Sandla. Praegu on teada vaid see, et Kaitseliidule jääks hallata ligi viiendik kompleksist – lasketiirud ja osa bürooruume. Ka kompleksis paiknev teenistuskoerte kasvatus ja õppeväljak jääb vähemalt esialgu riigi omandisse.
Mida teeb Harku vald hiigelkompleksiga?
“Praegu paneme kontseptsiooni kokku, mida me pärast valitsuse positiivset otsust selle hiigelkompleksiga tõepoolest tegema hakkame. Kaardistame nii öelda erinevate organisatsioonide huvisid,” räägib Sandla.
Vallavanema kinnitusel on huvi tundnud kompleksis treeninglaagrite korraldamise vastu nii Eesti Olümpiakomitee kui Eesti Korvpalliliit. Samuti on ruumide vastu huvi näidanud mitmed Kaitseliidu allorganisatsioonid, näiteks Harku Rannakaitsekompanii ja Naiskodukaitsjad. Samuti on siin head treeningvõimalused merepäästjatele.
Riigikaitse Rügement
Samas tunnistab vallavanem, et Muraste kompleks on nii suur, et selle haldamises peaks osalema ka organisatsioon või asutus, kelle kasutada oleksid kindlad riigi poolt määratud eelarvelised rahad. Üks selliseid, kes hoonetekompleksi kasutamise vastu huvi tunneb, on MTÜ Riigikaitse Rügement.
Rügemendi üks asutajatest ja juht on Eesti kaitseväe allohvitser Kristo Pals, kes on ajateenijast tõusnud staabi allohvitseriks ja viibinud missioonisõdurina ka Aafrikas Malis. Nüüd tegeleb ta riigikaitse õpetamisega koolides ja kutseõppeasutustes.
“MTÜ Riigikaitse Rügement põhitegevuseks on riigikaitse õpetuse korraldamine üle Eesti riiklikult ette nähtud riigikaitse õpetuse teooria ja praktika programme järgides. Viime koolitusi läbi nii gümnaasiumide 10.–11. klassile kui ka sama vanadele kutsehariduskoolide õpilastele. Oleme noortele riigikaitse praktilise poole õppusi korraldanud nagu elamusturismi – päeva või kaks peavad koolinoored elama väeosades koos ajateenijatega – samades tingimustes, sama varustusega,” kõneleb endine missioonisõjaväelane. Just praktika käigus kasarmus elamise osas näeb Kristo Pals potentsiaali Muraste kompleksil.
Koolinoored Riigikaitse Rügemendi korraldatud õppustel. Aastas korraldab Riigikaitse Rügement laagreid 2200–2300 õpilasele, kokku 10 laagrit, kus ööbimisega laagris on korraga 220–50 noort.
“Muraste oleks selleks ideaalne koht, need ööbimiskohad on ju tegelikult ehitatudki askeetlikud, mõeldud kasarmuks piirivalvekadettidele,” leiab ohvitser Pals.
Tema enda kolleegid kaitseväest, ohvitserid ja allohvitserid, käivad noortele kaitseväelasele vajalikku teadmisi jagamas – kuidas käsitseda relva, orienteeruda maastikul, siduda haavu, keeta välitingimustes süüa. Eriti hea on veel Palsi kinnitusel see, et riviõppusi korraldavad noortele ajateenijatest allohvitserideks õppijad. Nii saavad nemadki endale esimesed kogemused mitte ehtsate reameeste ees seistes vaid noori juhendades.
Ka peab missioonil viibinud all ohvitser Muraste kandi maastikku liikumise harjutamisel ideaalseks. “Kõik on ühes kompleksis koos – õppeklassid lasketiir, magamskohad, maastik. Paremat kohta riigikaitse õpetuse läbiviimiseks Eesti noortele ei ole,” usub Pals.
Kes rahastab?
“Ega riik otseselt neid õppusi, riigikatse teooriat ja praktikat ei rahasta. Rahastavad ikkagi koolid, kes saavad raha kaitseressursside ametilt. Nii et kaudselt tulevad rahad ikkagi riigieelarvest,” räägib Pals.
“Kui me saame ühe sellise kindla rahastusega partneri, aitab see juba palju kompleksi haldamisele kaasa,” arvab vallavanem Erik Sandla. “Õpilased kasutavad kompleksi ikkagi ainult õppeajal – nädala sees, suvi jääb täiesti vabaks,” teab Pals.
“Eks siis tulegi korraldada spordilaagreid, pakkuda võimalusi Kaitseliidule. Tulevikus saab vald ka oma noorsoo ja haridustegevusi kavandada Muraste kompleksis,” leiab vallavanem. Praegu ongi Harku vallavalitsusel välja töötamisel kontseptsioon, kuidas hakata tulevikus Muraste kompleksi kasutama. Kõik ettepanekud ja arvamused on oodatud.
