Kui 11. augustil 1999 oli Eestis täielik päikesevarjutus, hakkas Vladimir Goman mõtlema, miks ta selliste asjade kohta nii vähe teab. Alguse sai sügav huvi astronoomia vastu, mis on viinud tähetorni rajamiseni Munalaskme vanasse veetorni. Tähetorn avatakse pidulikult 8. augustil.

IT-valdkonnas töötav 41-aastane Vladimir Goman näeb välja kõike muud kui sündinud astronoom. Ometi on astronoomia tema kireks olnud juba kaks kümnendit. Mees kuulub Baltic Astronomy Club’i ridadesse, millel on üle kolmekümne liikme. Tähtede vaatlemiseks on mõistagi vaja tähetorni.

Gomani silm jäi pidama 1978. aastal ehitatud Munalaskme vanal veetornil, mille kasutamisest AS Nissi Soojus loobus 2013. aastal. 18,4 meetri kõrguses tornis nimelt oli 60 elanikuga küla teenindav 7-kuupmeetrine veemahuti, kuid et tegemist oli pealt avatud mahutiga, oli vee puhtust raske tagada.

13. oktoobril 2017 ostis Goman Munalaskme vana veetorni Nissi vallalt 2500 euroga. Lisaks tornile sai mees 1402-ruutmeetrise krundi omanikuks, millel ehitis paikneb. Müük ise toimus kaks päeva enne kohalikke valimisi, millega Nissi vald, Kernu vald, Saue vald ja Saue linn ühinesid Saue suurvallaks.

Korralik uuenduskuur

Goman hakkas energiliselt tegutsema. Ümberehitustööde käigus lõhuti tornist välja veemahuti. Ühtlasi võeti torni madalamaks, sest selle ülaosa seinad olid liiga õhukesed, et kanda teleskoobi aluse jaoks vajalikku betoonlage. Praegu on torni kõrguseks 14,5 meetrit.

Veetornist lõhuti välja ka lagunenud raudtrepp. Uue puiduga kaetud ja kunstiliselt kujundatud raudtrepi ehitas sepafirma Aes Triplex OÜ. Viiekorruselise torni tippu viib 63 astet.

Torni esimene korrus on saanud WC koos kraanikausi ja dušinurgaga. Tualeti taga paikneb veeboiler ja santehniline sõlm. Teisele korrusele paigaldatakse väike köök.

Vladimir Goman Munalaskme tähetorni ees. 

Kolmandal korrusel on kolme monitoriga operaatori ruum, millega juhitakse teleskoopi. Seal avaneb virtuaalne planetaarium, mis näitab tähistaeva kaarti – kõiki tähti, mis inimkonnale teada on.

Virtuaalsest planetaariumist saab jälgida näiteks komeetide lendu. Kui komeedi tuuma läbimõõt on viis kilomeetrit, siis komeedi saba pikkus võib ulatuda sadade miljonite kilomeetriteni.

Neljas korrus on tambur. Selle ülesandeks on tõkestada sooja õhu tõusmine tähetorni kupli alla, kus paikneb teleskoop.

Milline on teleskoop?

Teleskoop ise paikneb tähetorni viiendal korrusel. Teleskoobitoru pikkuseks on 84 sentimeetrit. Selles on kolm läätse, okulaaris veel kaksteist. Nendega saab mees tähtedest 164-kordse suurenduse. Kui lisada Barlow lääts, suurendus kahekordistub, jõudes 328-ni.

Teleskoobitoru ja okulaari kõrval on süsteemi tähtsaim osa monteering, mis pöörab teleskoopi tunnis 15 kraadi – sama kiiresti, kui pöörleb Maa.

Teleskoobi lõpliku suunamise hõlbustamiseks on toru külge kinnitatud väike abipikksilm, mida nimetatakse otsijaks. Abipikksilm suurendab umbes kümme korda ja seda kasutatakse huvi pakkuva taevakeha ülesleidmisel.

Goman ostis teleskoobi viis aastat tagasi, mis koos vajaminevate lisanditega maksis 12 000 eurot. Hinnast lõviosa moodustasid monteering ja kaamera. Teleskoop ja ja monteering on valmistatud Kanadas, kaamera Suurbritannias.

Juba käesoleva aasta juunis alustati Munalaskme tähetornis ekskursioonidega, mis toimuvad nädalavahetustel algusega kell 11 või 12 hilisõhtul. Suvel, kui öö on lühike, tuleb tähtede vaatlusel piirduda 2-3 tunniga. Talvel, kui öö on pikk, võib tähtede vaatlus kesta 12-14 tundi.

Tähetorni ametlik avamine toimub 8. augustil. Gomani arvates on see ilus ja meeldejääv kuupäev – 08.08.2020.

Annetajate toel

Õhtul kell seitse algavale avamispeole on kutsutud kõik need, kes Munalaskme tähetorni ehitamisse märkimisväärse panuse andsid. Kui palju aga ettevõtmine seni maksma on läinud?

Gomani kulud alates veetorni remondist ja lõpetades varustuse soetamisega tähetorni tarbeks on olnud üle 70 000 euro. Sellest üle poole ehk 40 000 eurot on tulnud mehe enda taskust. Ligikaudu 600 annetajalt on saadud täiendavad 30 000 eurot.

Kolmanda korruse operaatori ruumis võib virtuaalsest planetaariumist vaadata komeetide lendu. Fotod Andres Tohver 

Goman kiidab ka Saue valda, kes toetas teda eelmisel aastal varustuse ostmisel 3200 euroga. Raha eraldati vallavanem Andres Laisa otsusega. See summa on suurem, kui torni ja kinnistu ostuhind kolme aasta eest.

Kuludele ei ole kaugeltki joont alla tõmmatud. Tähetorni jaoks on vaja veel suurt monteeringut, mis maksab 47 500 eurot. Sellega saavad tornis vastavale alusele paika ja töökorda kolm-neli teleskoopi ning muud astronoomilised seadmed.

Vajaminevast summast 60 protsenti ehk 27 500 eurot üritab Goman saada Euroopa Liidu algatusprogrammi Leader toetusena. Ülejäänud 40 protsenti ehk 20 000 eurot tuleb tal ise hankida.

Omafinantseeringu osas loodab mees turistidele. Goman kalkuleerib, et kui iga kuu hakkab Munalaskme tähetorni külastama 300 inimest, kes kõik ostavad 10-eurose pileti, saadakse omafinantseering kokku poole aastaga.

Eesti 13 tähetorni

1) Tartu Tähetorn Toomemäel (ehitas 1810 Johann Wilhlem Krause, Eesti astronoomia sünnikodu)
2) Tartu Observatoorium Tõraveres (avati 1964 Aksel Kipperi eestvedamisel, kui Tartu astronoomid Tõraveresse kolisid, ainus professionaalne astronoomia keskus Eestis)
3) Tallinna tähetorn Glehni lossi pargis (avati 1910 Nikolai von Glehni eestvedamisel, kuulub praegu Tallinna tehnikaülikoolile)
4) Tõutsimäe külatähetorn Võrumaal (rajas 1963 Hugo Raudsaar)
5) Laimjala tähetetornid Saaremaal (rajas 1980 ja 2000 Leo Katugin)
6) Kaali tähetorn Saaremaal (tegutses 1991-2016 Ülo Kestlase eestvedamisel)
7) Jäneda muusikatähetorn Lääne-Virumaal (loodi 1994 Jäneda lossi tornis Urmas Sisaski ja Georgi Särekanno poolt)
8) Olustvere tähetorn “Orion” Viljandimaal (loodi 2003 Oskar Noorkõivu eestvedamisel)
9) Selgase observatooriumid Saaremaal (loodi Raivo Heina poolt 2009 ja 2013)
10) Pärnu looduskeskuse tähetorn (läks käiku 2013 Kaire Mertsini, Eeri Tammiku ja Aarne Pauli initsiatiivil)
11) Tartu Tamme gümnaasiumi katusel observatooriumikene (väikese päikeseteleskoobi paigaldas 2015 Martin Vällik)
12) Lüllemäe observatoorium Valgamaal (avati 2018 Viljam Takise ja Taavi Tuvikese poolt, Eesti esimene “teleskoobifarm” kolmele teleskoobile)
13) Munalaskme tähetorn Harjumaal (avatakse 8. augustil 2020, rajajaks Vladimir Goman)

Tõnis Eenmäe, Tõravere observatooriumi teadur

Eestis on 25 elukutselist astronoomi, paljud neist osalise koormusega. Astronoomiahuvilisi on kindlasti üle saja, tõenäoliselt mitusada. Osad neist on organiseerunud erinevate astronoomiahuviliste organisatsioonide kaudu nagu näiteks Eesti Astronoomia Selts, Tartu Tähetorni Astronoomiaring, Astronoomiahuviliste Ühendus Ridamus, Balti Astronoomiaklubi või Tõrva Astronoomiaklubi.

Astronoomiahuvilis saab väga mitut moodi jaotada. Üks võimalus on ka selline, et kas taevast vaadeldakse (kui üldse vaadeldakse) oma huvi tõttu või panustatakse vaatlustega ka astronoomiateadusesse. Mina ise liigitaksin need huvilised, kes teevad mingit sorti mõõtmisi, kindlasti amatöörastronoomideks.

Mõõtmiste ring on väga lai – muutlike tähtede heledus- või spektrimõõtmised, eksoplaneetide üleminekud oma ematähtedest, asteroidide ja komeetide positsioonide ning heleduste mõõtmised, teiste galaktikate ümber olevate tähevoolude pildistamine või meie galaktika õrna taustlahenduse mõõtmised suurtes mastaapides jne jne.

Tänapäeval on hobiastronoomide kasutatav tehnika väga heal tasemel ning ka elukutselised astronoomid kasutavad tihti samasuguseid teleskoope ning digitaalseid kaameraid. Astronoomiahuviliste kasulikkuse uute teadmiste saamise mõttes määrab ära enamasti mõõtmiste tegemise korrektsus ja tahe midagi ära teha. Tänapäeval ei ole väga haruldane, kui amatöörastronoomid on kaasautorid professionaalsete astronoomide avaldatud teadustöödes.