1. oktoobril möödus 25 aastat muinsuskaitseameti asutamisest. Läinud reedel, 11. oktoobril, tunnustati muinsuskaitsevaldkonna 2018. aasta parimaid. Harjumaalt pälvisid tunnustuse kolm objekti.
Vana-Pääla mõisa peahoone on 17. sajandist pärineva väikese mõisahoonega, mis oli eelmiste valdajate poolt rikutud ja avariilises seisus. Välja olid lõhutud kõik väärtuslikud detailid, ajaloolised uksed-aknad, põrandad jne ning paigaldatud asemele täiesti sobimatud. Kui hoone omandas praegune omanik, olid autentsel kujul säilinud vaid hoone müürid. Nüüdseks on hoone ajastu eeskujude järgi põhjalikult taastatud. Kuna väärtuslikke algseid detaile õieti polnudki, kujundati need analoogide järgi, tegemata järeleandmisi ka kõige pisemates detailides.
Teiseks tunnustuse saajaks on Keila-Joa mõisapargi paremkallas (omanik Lääne-Harju vald, teostaja AS Terrat). Kaunilt taastatud mõisahoone on nüüd väärilises keskkonnas. Ühe enimkülastatava mõisapargi ühe kalda korrastamine on jõudnud lõpusirgele. Taastati kõnniteed, kohati munakivisillutisega, kuivenduskraavid ja tiigid puhastati ning rajati truubid. Teavet jagavad uued infotahvlid. Sanitaar- ja kujundusraietega avati taas maalilised vaated vanadele väärispuude rühmadele ning jõele.
Kolmandana tunnustati Rannamõisa kalmistu leinamaja (omanik Harku vald, projekteerija Avaste Arhitektuuribüroo OÜ). Rannamõisa kiriku, algselt Ranna kabeli nime kandnud neogooti pühamu kõrvale uue tavandimaja kavandamisel alustati mõttest laiendada olemasolevat paekivist abihoonet. Aga siingi andis lõpuks hea tulemuse hoopis täitsa kaasaegse hoone projekteerimine kalmistualalt väljapoole. Nii sai vana jääda vanaks ja uus luua uut kvaliteeti. (Muinsuskaitseamet/Harju Elu)
KOMMENTAAR
Maie Liblik
Keila-Joa pargi rekonstrueerimise projektijuht
Keila-Joa pargi rekonstrueerimise projekti koostamise ja rekonstrueerimise projekti juhtimine oli minu jaoks üks äärmiselt põnev periood, mis kestis kokku kolm aastat. Alguse sai see rahataotluse koostamisest Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) juba 2015. aastal. Keila-Joa lossi peremees Andrei Dvorjaninov oli selleks ajaks räämas lossi briljantselt korda teinud ning ka ümbrus vajas hädasti korrastamist. Projekti rahastati 300 270 euroga. Eduka projekti elluviimine saab toimuda tänu läbimõeldud lähteülesandele ja tänu kõikidele asjaosalistele see ka meil õnnestus. Kohe projekti algusest lõid aktiivselt kaasa Andrei Dvorjaninov, muinsuskaitseamet, keskkonnaamet, RMK ja endise Keila valla spetsialistid. Koostööpartnereid oli mitmeid ning tõelisest soovist saavutada parimat tegevused sujusidki. Muinsuskaitseamet tekitas kohe alguses väga sooja ja koostöövalmis õhkkonna. Ajaloolise lossi taastamine kõige ehedamal kujul õnnestus tänu Andrei Dvorjaninovi eestvedamisele kõigiti. Temal oli teada ka kogu pargi ajalooline taust ja säilinud säilinud olid ka mitmed ajaloolised materjalid, mis olid rekonstrueerimisel suureks abiks. Meil oli õnne, et õnnestus koosööd teha maastikuprojekteerija Ülle Grišakoviga Kivisilla OÜst ning Erik Pärnaga Terrat ASist, samuti oli KIKi koordinaator Evelin Kurmiste alati väga abivalmis. Töö tulemusena tekkis tervik – loss, Keila-Joa juga ja park. Kolm aastat pidevat ja igapäevast projekti jälgimist ning eesmärgi nimel tegutsemist vajas väga järjekindlat ja mõtestatud tööd kõikidelt osapooltelt. Töö sellise auväärse komisjoniga oli väga kogemusterikas ning hariv. Tulemus: muinsuskaitseameti tunnustus, mille üle mul on väga hea meel. Tänan kõiki osalisi, kes pargi rekonstrueerimisse on oma osa panustanud.