Kernu valla Ruila kool on koos kõrvahoonetes töötavate raamatukogu, käsitöömaja, spordisaali ning talliga kohaliku elu keskus. Et hariduse, kultuuri ja kogukonna suhteid veelgi arendada, on MTÜ Ruila Mõis saanud ka projektitoetust.
Põhikool on Ruila mõisahoones väikeste vaheaegadega töötanud aastast 1940. Praeguseks on haridusasutus saanud “väikese venna”. Ühe juhtimise alla on koondatud ehitatav Laitse lasteaed ja põhikool. “Vahemaa on umbes kolm kilomeetrit. Koostatud on ühine arengukava, õppekava ja saame jagada ka õpetajaid. Toitlustamine toimub Ruila kooli köögist,” ütleb direktor Tiia Rosenberg. Uude lasteaeda on registreeritud vähemalt 60 mudilast.
Tunamullu taotleti raha Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) rahastusprojektist. Harjust sai suurima toetuse, miljon eurot, Vääna mõisakool. Ka Ruila õpetajatest, lapsevanematest ja kogukonna aktivistidest moodustatud MTÜ taotles renoveerimistoetust. Tänaseks on eraldatud 19 000 eurot kogukonna-, turismi- ja seminarikeskuse arendamiseks. Seda EMP finantsmehhanismi 2009-2014 programmist “Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise”
Laste arv kasvab
Kas mõisakoolil ikka õpilasi jätkub? Tiia Rosenberg asus Ruila koolis õpetajana ametisse aastal 1992 ja toona oli lapsi 63. Direktorina töötab ta aastast 2000.
“Täna õpib siin 135 last ja arv näitab kasvu. Laitse, Kibuna, Kaasiku ning Jaanika kandis on noori lastega peresid. Koolil oleks vaja juurde vähemalt kaks klassiruumi, sest juba on ruumipuudus,” selgitab Rosenberg.
Tegusid ja plaane kooli koostööks kogukonnaga on palju. Eelmise kümnendi lõpus tõllakuuris avatud spordihoone on pärast tundide lõppu ja nädalavahetustel kohalike käsutuses. Mängitakse võrk-, korv- ning jalgpalli ja tennist. Samas kõrval asuvad ühe katuse all raamatukogu ja käsitöömaja. “Koos õpetajate ja MTÜ aktivistidega muretsesime keraamikaahjud. Nüüd on siin ka potikeder ning tunnid toimuvad lastele ja täiskasvanutele,” räägib Rosenberg. Samas töötab ka puukoda ning teisel korrusel kodunduse klass.
Peahoones käis eelmise aastani harjutamas kohalik segakoor. Lisaks saab mõisamiljöös ka õhtusööke ning seminare korraldada.
Õpilastele ratsutamistunnid
Peahoone kõrval asuvad tallid on samuti kasutuses. “Viiendas klassis on ratsutamise tunnid. Ma ei tea vähemalt Harjus teist sellist kooli, kus sellist õpet antakse,” lisab koolijuht.
Sportlikud on plaanid ka ümbrusega. Nii tahavad aktivistid tutvustada looduskaitsealust järve. Sellel võiks korralda kanuumatkasid. Kooli kõrvalt voolab Vasalemma jõgi ning ka seal saab pidada näiteks kanuuvõistlusi. Kindlasti toimuvad tänavu nii laste meeskonnamäng “Välek” kui ka rattamatk. Matk on plaanitud 23. maile ning distantsid on 20 ja 40 kilomeetrit. “Tahame taastada ka mõisa parki. Kooli lähim ümbrus on korras, kuid kaugemal on teha palju. Kunagi viis üle jõe kaunis valge sild, mida oli hästi näha mõisa rõdult. Praegu on koht näha, aga silla asemel on katkine purre,” räägib Rosenberg tulevikust. Kindlasti vajaks mingit lahendust tühjana seisva moonakamaja saatus.
