Vääna mõisas on lõpusirgel renoveerimistööd, mille maksumus on 1,7 miljonit eurot. Täna saab kool oma 161. õppeaastat läbi viia vastrenoveeritud hoones, mis on muinsuskaitse all. See seab aga õppetööle omad piirangud.
Kõik mõisakooli renoveerimistööd, mis algasid eelmise aasta kevadel, peaksid lõppema käesoleva aasta detsembris. Kuigi koolitunnid toimuvad mõisas, ei ole ehitustehnikat minema viidud. Viimasel hetkel avastati, et mõisa läänetorni laekrohv koos 200 aasta vanuste maalingutega vajab hädasti korrastustöid.
Tänaseks on mõisakool, mis ulatub 18. sajandini, ajalooliliselt läbi kõblatud. Järeltulevatele põlvedele erilist avastamisrõõmu ei ole jäetud, kuid parimaid leide plaanitakse hakata näitama eraldi muuseumistoas.
Kool enda õppekava
Käesoleval õppeaastal on Vääna mõisakoolis ligi 90 õpilast. Klassiruume kaunistavad 19. sajandist pärit seinamaalingud. Kooli õpilased tajuvad, et õpivad erilises kohas. Mõisa renoveerimistööde tõttu tuli kooliperel eelmine aasta veeta Muraste koolimajas.
Kuna mõis on kultuuriväärtus, tähendab see, et õppetöö ei toimu tavapärastes tingimustes. Direktor Gled-Airiin Saarso sõnul leiutab kool võimalusi, et õppetöö kulgeks ilma suuremate probleemideta. Lahendada tuleb küsimused, kas klassiruumis võib seinale tahvli panna, rääkimata võimalusest riputada laste töid klassiruumi. “Kaheksa augu pärast on väga suur probleem,” tõdeb Saarso. Üks lahendamist vajav küsimus ongi, milline peaks olema suhe mõisa eksponaatide ja kooli ruumikasutuse vahel.
Võiks arvata, et mõisakoolist sirguvad parunid ja mõisahärrad. Lapsed õpivad küll ajaloolistes mõisaruumides, kuid kool keskendub eelkõige õpilaste mõtlemis- ja analüüsivõime arendamisele. “Sisult väärtustame ajalugu ja hoolimist, aga kasutame kaasaegseid meetodeid. Kool tegeleb väärtuskasvatusega, et avada nii mõisa- kui talupojakultuuri, väärtusi, tegevust jms,” rääkis kooli direktor Gled-Airiin Saarso, kelle sõnutsi on koolil suured plaanid. Töö käib selle nimel, et õppeasutusel oleks tulevikus eraldi õppekava.
Miljon Euroopa vahe
Renoveerimistöid rahastas miljoni euroga programm „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused“ ja Harku vald 700 000 euroga. Renoveeritud kooli avamisel ütles Norra suursaadik Dagfinn Sørli, et kunagisest räämas ja peaaegu lagunenud mõisast on tänaseks valminud midagi märkimisväärset. “Lisaks sellele, et hoone on ilus, on see ka kohalike kasutuses. Euroopa programmiga ei ole renoveeritud ainult maja, vaid loodud kultuurikeskus,” märkis Sørli, kes rõhutas, et saadud rahadega on Vääna mõisas tehtud maksimaalne tulemus.
Renoveeritud kooli avamisel oli kohal ka kultuuriminister Indrek Saar, kellele mõis jättis sümpaatse mulje. “Mõisakool, kus õpetajad õpetavad lapsi, on hoopis teistsugune õhkkond kui mõisas, mis on hotelliks või muuseumiks muudetud,” ütles Saar.
Ministri sõnul on tähtis, et mõisatesse oleks ühel või teisel viisil elu sisse puhutud. Järgides muinsuskaitsereegleid, ei näe Saar piiranguid, mis keelaks mõisaid mingil viisil kasutada. “Fantaasiat kasutades võib mõisa kui kohaliku kogukonna keskust muuta ükskõik milleks.”
Alates 2004. aastast, kui koolis õppis 38 last, on laste arv Vääna mõisakoolis pidevalt kasvanud. Kuigi direktori sõnul on täna klassid täis, siis järgneva kahe aasta prognoosi kohaselt hakkab koolis õppima üle 90 õpilase.
