Eesti Rahva Muuseumi veebikodus on avatud jõululainele viiv kaheosaline näitus moekatest retropühadekaartidest. Näitusel saab aimu nii 20. sajandi moest kui trükitehnikast, ülevaate postkaartide valmistamise ja saatmise ajaloost Eestis. Näituse on koostanud Eve Aab ja Tiina Tael.
Eestis algas postkaardi ajalugu 1. oktoobril 1872, mil Tsaari-Venemaa võttis ametlikult postkaardi (avatud kiri, valge korrespondentskaart) riigisiseselt kasutusele. 1894. aastal tulid Eestis esmakordselt käibele linnavaadetega postkaardid. Nagu kõik trükitooted, allusid ka postkaardid kuni 1906. aastani eeltsensuurile.
Mõne aastaga sai piltpostkaartide saatmine väga populaarseks ja kirjastajad hakkasid lisaks vaatekaartidele välja andma ka temaatilisi postkaarte: jõulud, uusaasta, lihavõttepühad jne.
Esimesed kohalike kunstnike kujundatud postkaardid ilmusid 1920. aasta paiku. 1930. aastatel oli kodumaine trükitööstus suuteline valmistama postkaarte enam-vähem samal tasemel kui välismaised. Kujundaja oli enamasti tundmata, kuna tol ajal ei peetud seda tööd eriti mainekaks, veel vähem tõotas see tuntust. Oli ka erandeid, näiteks õed Ada ja Lidia Jürisson (signatuur Ady-Lydi), Axel Roosmann.
Näitusel on moekatel kaartidel näha nii jõulusoove ja nääripühade tähistamist. Miks see nii on ja kust tulevad sõnad “jõulud” ja “näärid” päritolu, selgitavad virtuaalnäitusel Eesti Keele Instituudi vanemleksikograafid Meeli Sedrik ja dr Iris Metsmägi.
Virtuaalnäituse esimene osa ning teine osa.
Lisainfo Eve Aab, ERMi näituste produtsent, 5635 6327, eve.aab@erm.ee
