Kinnisvaraturul on praeguseks tänu kallile rahale suur hurraa-aeg läbi, ostutuhin raugenud. Seda kinnitab ka statistika. Ostud on kaalutletumad. Turg on astunud paari aasta taguse ajaga võrreldes sammukese tagasi.
Nii kõneleb Erki Sepa, Tallinnas asuva kinnisvarabüroo Uus Maa City juht ja omanik. Ja selle mehe sõnal on kaalu. Kinnisvaraäris alustas ta üle kümne aasta tagasi, maaklerina RE/MAX kaubamärgi all.
„Mul läks hästi, väga hästi,“ meenutab Erki Sepa, kinnitades, et talle see töö istub. Siis tekkiski tal mõte oma meeskond luua, oma büroo asutada. Nii ta RE/MAX kaubamärgi frantsiisiski, tegutses selle all viis aastat. „Siis tundsime terve meeskonnaga, et tahame edasi liikuda,“ ütleb ta.
Nii frantsiisis Erki Sepa Uus Maa kaubamärgi ja on viimased aastad töötanud selle all. Uus Maa Tallinna City büroos on 30 spetsialisti. Peamiseks tegutsemispiirkonnaks Erki Sepale ja tema meeskonnale on Harjumaa ja Tallinn. Inimestel aidatakse osta, müüa ja üürida neile sobilikke maju ja kortereid.
Magalad on nagu Eesti majanduse tuulelipp. Kui majandusel läheb väga hästi, siis nende korteritega käib aktiivne müügitöö, hinnad kerkivad.
„Kinnisvaratehingut tehes kaalutletakse tavaliselt põhjalikult. Ostja mõtleb enne ostu: kas hinnad järsku lähitulevikus oluliselt ei lange. Ja müüja mõtleb – ega hinnad järsku ei tõuse. Kinnisvaramaaklerina on mul praegusel ajal vähe alust arvata, et hinnad peaksid tõusma. Kui minult keegi küsiks, kas kinnisvara hinnad lähitulevikus pigem tõusevad või langevad, siis vastaksin – hinnad pigem langevad,“ usub mitmekordselt Uus Maa City Aasta maakleri tiitli pälvinud Erki Sepa.
„Peale energiahindade järsku kallinemist eelmisel sügisel kasvas inimeste tundlikkus. Täpselt uuritakse ostetava kinnisvara kommunaalarveid. Kortermaja puhul küsitakse ühistu remondifondi olemasolu kohta. Tehakse endale selgeks lõpp-kulu, mis korteri või maja ostuga kaasneb, mis raha igakuiselt tuleb välja käia,“ räägib maakler tänaste ostjate nõudmistestsoovidest. Oluliselt suurem nõudlus on korterite ja majade järgi, mis kuuluvad A-energiaklassi. Ka pangad teevad A-energiaklassis olevale kinnisvarale oluliselt paremaid laenupakkumisi.
Lisaks võimalusele lihtsamalt laenu saada pakuvad osad pangad A-energiaklassi kinnisvara ostu puhul koguni osaliselt intressivaba aastat. „Kui majal on madalad kommunaalkulud, siis ta on atraktiivne ka ostja jaoks,“ kinnitab Erki Sepa ja toob lihtsa näite: Eesti keskmise eramu suurus on 150–180 ruutmeetrit. Kui hoone talvised elektrikulud on 500–600 eurot kuus, siis tahetakse seda oluliselt odavama hinnaga. Müüvad majad, millel on ökonoomne küttesüsteem, kas maaküte või õhk-vesi süsteem, päikesepaneelid. Selliseid tehinguid toetavad ka pangad.
Magalad kui majanduse tuulelipp
Praegu käib Harjumaal aktiivne arendustegevus ja kinnisvara müük Tallinna lähiümbruses. Viimsi, Peetri, Saue, Kiili, Harkujärve – need on piirkonnad, kus kinnisvara jõuliselt arendatakse. „Elukeskkond on seal linnaga võrreldes rahulikum, rohelisem. Lastel hea kasvada. Aga ka hinnad on kallimad. Ei saa võrrelda Tallinna magalarajooni ja linnalähedaste uusasumite hindu,“ ütleb Erki Sepa.
Võrreldavad on aga paneelmajade ruutmeetrihinnad Mustamäel ja Keilas – ega neil enam suurt vahet ei ole. Hinnad on ühtlustunud, kinnitab maakler. Magalad on nagu Eesti majanduse tuulelipp. Kui majandusel läheb väga hästi, siis nende korteritega käib aktiivne müügitöö, hinnad kerkivad. Nii kui majandus tõmbub tagasi, hakkavad sellise kinnisvara hinnad tasapisi langema.
Kas ehitatakse vähem kui on nõudlust?
Praegu levib väide, et ehitatakse vähem. „Minu tunnetuses see siiski nii ei ole. Nõudmine ei ole hetkel suurem kui pakkumine. Kui nii oleks, siis hinnad ainult kerkiks ja kerkiks. Praegu on hinnad stabiliseerunud,“ nendib Erki Sepa. Inimesel aga, kes tahab uut eluaset soetada, soovitab Erki Sepa kõigepealt uurida kommunaalarvete suurust, millised kulud uue eluasemega kaasnevad. Ja kõik dokumendid peavad korras olema.
Näiteks tahab keegi hakata magalas müüma kolmetoalist korterit, kus elutoa ja köögi vaheline sein on maha võetud. Veel 8–10 aastat tagasi pangad sellele suurt tähelepanu ei pööranud. Praegu aga, kui ostja tahab laenu, küsib pank dokumentatsiooni korteri põhiplaani muutmise kohta. Vastus, et sellisena see korter osteti, panka enam ei rahulda.
„Ostes veendu, et kõik dokumendid oleksid korras, vaata üle kommunaalarved, uuri maja remondifondi ja tulevikuplaanide kohta. Kui vanemal majal pole ühtegi laenu ega renoveerimistöid tehtud, siis ka see on häirekell – miks inimesed oma maja eest hoolt ei kanna,“ annab maakler Erki Sepa oma soovitused uue kodu ostjaile.
