Mis muudab Harjumaa jaanituled eriliseks? (0)
Article title
Pildike mullusest Raasiku jaanitulest.

Harju Elu uuris kõigilt Harjumaa omavalitsustelt, mille poolest on nende tänavused jaanituled erilised. Selgus, et jaanipidusid on seinast seina – alates alkoholivabast peost kuni vabariigi suurimana reklaamitava jaanituleni.

Üks ühendab aga kõiki – mida rahvalikum ja traditsioonilisem, seda parem jaanipidu!

Aegviidu: tasuta näomaalingud ja teleri loosimine

Aegviidu jaanitulel esineb vahepalaks Ciara tantsustuudio. Lastele on tasuta näomaalingud. Kehra jaanitulel toimub õnneloos – peaauhinnaks on televiisor! Lastega tegeleb kloun Ummi.

Anija: esmakordselt pehme jäätis

Anija valla Voose küla jaanituli toimub alati 23. juunil, nii nagu on seda juba 30 aastat tehtud. Tänavusel jaanitulel müüakse esmakordselt pehmet jäätist.

Harku: kaitseliidu näidislahing

23. juunil kell 17 jõuab Harku valda Tilgu sadamasse Harju maakaitsepäevalt võidutuli, mida soovijad saavad kaasavõetud laterna või tõrvikuga koju viia ning oma jaanitule süüdata. Tilgu sadamas toimub lisaks võidutule jagamisele ka kaitseliidu näidislahing ning ühine lõke ja simman. Muusikat teeb ansambel Kompass ja toimub palju muud põnevat. Kõik on oodatud!

Jõelähtme: alkoholivaba jaanipidu

Jõelähtme vallas ei korraldata keskset jaanituld, vaid igas alevikus ja külas toimub oma jaanitule üritus traditsioonilises võtmes – mängude ja tantsuõhtuga. Eelkõige on meie valla külades ja alevikes korraldatavad jaanituled suunatud kohalikele elanikele.

22. juunil kell 19 toimub Pirita jõeäärsel platsil Loo jaanituli, kus peaesinejaks on Sada ja Seened, õhtujuhiks on Ivar Kaldam. 23. juunil toimub Kostivere külaplatsil jaanituli, kus esineva Jõelähtme rahvamaja akordionistid ja rahvatantsijad, tantsuks mängib ansambel Player ja õhtut juhib Mihkel Tikerpalu. Peo juurde kuulub rongkäik ja jaanimängud.

Küll aga Saha külas, Liipa talus on avatud jaanituli kõigile. Tegemist on traditsioonilise alkoholivaba jaanipeoga, mis on suunatud tervislike eluviiside propageerimiseks ja mõeldud kogu perele, toimub sellises formaadis juba viiendat korda. Lisaks meeleolukale programmile pealaval saavad eraldi tegevusi nautida ka pere pisemad. Nagu kombeks, valitakse ka sel aastal välja Jaan ja Jaanika, lastealal Mini- Jaan ja Mini-Jaanika. Peaesineja on Marko Matvere & VLÜ.

Tänavune Võidutamme istutamine toimub 22. juunil kell 16 Loo aleviku Vabaduse hiies. Võidutule üleandmine külavanematele ning kõikidele soovijatele toimub 23. juunil kell 16.30 Jõelähtme vabadussamba juures.

Keila: palju esinejaid ja huvitav õhtujuht

Keila linn tähistas suvist pööripäeva Harjumaa muuseumi õuel 17. juunil, uuendusena oli juures beebide ja väikelaste telk. 23. juunil toimub Keila terviseradadel erafirma korraldatav jaanituli, kus esinevad 2 Quick Start, Karl Erik Taukar, Synne Valtri Band, Hunt, AG, Starboy Bob ja ansambel Laine, tantsumuusikat mängib DJ Wh1teland. Õhtut juhib Peeter Võsa!

Keilas linna suvise pööripäeva tähistamisele tuli mullu huvilisi nii lähemalt kui kaugemalt. Foto Keila linn 

Üritusele jõuab ka Võidutuli.

Kiili: köievedu ja jaanimängud

Kiili valla jaanituled on täiesti traditsioonilised – lõkketule, rahvalike mängude ning jõukatsumistega, 22. juunil Kiili pargis ja 23. juunil Nabala külaplatsil. Esinejateks seekord Marju Länik, Amadeus ja Kolumbus Kris. Olemas on lasteprogramm, toimuvad ka jaanivõistlused meestele ja naistele, köievedu ja jaanimängud.

Kose: maakaitsepäev ja Võidutule jagamine

Sel aastal muudab Kose valla jaanitule eriliseks sellele eelnev sündmus – nimelt 23. juunil võõrustab Kose vald Harju maakaitsepäeva, mis toimub 28. korda. Presidendi poolt süüdatud Võidutuli võetakse siin vastu ja antakse üle kohalike omavalitsuste juhtidele. Esimene kord võõrustas Kose vald maakonnaülest sündmust 2010. aastal.

Endise Kõue valla jaanituli. Foto Kose vald 

Maakaitsepäeva programm on mõistagi isamaalise suunitlusega, kuid lisaks kaitsejõudude eksponeerimisele on sisukas kultuuriprogramm kontsertetenduse näol, lisaks toimuvad laternamatkad Kose varjendisse. Koselt jagatakse laiali võidutuled maakonna omavalitsustesse ja kogukondadesse. Valla jaanituled roteeruvad aasta-aastalt erinevates külades ja alevikes, seekord toimub pidu Kose-Uuemõisa mõisapargis.

Loksa: tasuta jaanituli linnasüdames

Juba kindlalt paarkümmend aastat peetakse jaanituld Loksa linnasüdames ja loeme teda eriliseks, kuna alati on see kõigile tasuta. Rahvas saab nautida esinejaid – seekord ansambel Maiks ja uustulnuk Rõõmusband. Toitlustaja on meil kohalik ettevõtja Eduger, lastele ja hakkajatele on rõõmsad murumängud.

Juba paarkümmend aastat peetakse Loksal jaanituld linnasüdames. Foto Loksa linn 

Suure tule eest kannavad meil hoolt kohaliku ettevõtte mehed Loksa haljastusest. Suur tuli Valgejõe kaldal süüdatakse alati linnajuhtide poolt kell seitse õhtul.

Maardu: orienteerumisvõistlus, Superman ja etnoesinejad

23. juunil 2023 tähistatakse Maardu linnas jaanipäeva traditsiooniliselt kahes kohas korraga. Üks jaanituli leiab aset Kallaveres ja teine Muugal. Mõlemat jaanituld saadab kena kontsert ja linnavalitsuse liikmete kõne. Muuga jaanitule eel toimub päeva esimeses pooles ka traditsiooniline orienteerumisvõistlus algusega kell 12.

Kell 18 algab uhke lasteprogramm, kus võsukestega tuleb lustima Superman. Muugale tulevad esinema artistid bändidest Hellad Velled ja Meie Mees. Kallavere jaaniõhtu meelelahutusprogramm pakub aga hubaseid palasid etnofolkansambli Mari-on, eesti rahvatantsuansambli Õmmikad, ansamblite Mahe ja Tšaro, ViaVi bändi ja teiste artistide esitluses.

Mõlemal pool Maardut saab laadida end täis heast energiast ja tunda ühtsust linnaelanikega, tähistades koos jaane ja lüües tantsu jaanilõkke ümber. Maardu on alati avatud külalistele ning oma jaanitulele ootame kõiki soovijaid.

Raasiku: traditsiooniline ja rahvapärane

Raasiku aleviku jaanituli on aastaid rahvamaja korraldada, mida rahastab Raasiku vald. Sündmus on traditsiooniline, järjepidev ja maalähedane. Jaanituli on meelelahutuslik. Eeskavasse põimime rahvatantsu, line-tantsu, peotantsu. Laulavad Heli laulustuudio laululapsed. Kutsutud on üllatusesinejad Jõelähtme vallast.

Raasiku aleviku jaanitule eeskavasse kuulub rahvatants. Foto Raasiku vald 

Meie rahvatantsijad kannavad Harju-Jaani kihelkonna rahvariideid. Lastele on näomaalingud, batuut, hobused, pehme jäätis, jaaniloos, suhkruvatt ja töötab õuekohvik. Helitehnikat haldavad meie oma valla mehed. Tantsuks mängib Viljandimaalt ansambel Vana Hea Glamuur. Sissepääs on tasuta.

Rae: vabariigi suurima tasuta jaanipeo reklaamija

Rae valla jaanituli toimub sel aastal 22. juunil Lagedi külje all. Ootame sinna suvist pööripäeva tähistama kõiki Rae valla elanikke ja sõpru. Üles astuvad Eesti muusikataeva tähed nagu Anne Veski, 2 Quick Start, Shannon, Ott Lepland jne. Tegevusi jagub aga kogu ala peale: suur toidutänav, lasteala jne meelelahutus. Tegemist on koguperesündmusega, mis annab mõnusa avapaugu pikale nädalavahetusele ja kogu suvele.

Eelmisel aastal ei mahtunud publik jaaniplatsile, söögi- joogi järjekorrad olid pikad. Sel aastal on jaanipeo plats kolm korda suurem, rohkem on toitlustajaid ja karastavaid jooke jagub kõigile! Üritusel suur toidutänav, lasteala atraktsioonidega ning rohkelt meelelahutust. Jaanimänge ahvatlevate auhindadega nii lastele kui vanematele viib läbi Arlet Palmiste. Facebookis reklaamitakse üritust kui vabariigi suurimat jaanipidu. Pidu on kõigile tasuta.

Saku: esineb oma valla superbänd

Saku valla jaanipidu toimub sel aastal Üksnurme külas Rehe küünis. Uuendusi on mitmeid. Esmakordselt on laval nii suure publiku ees Saku valla superbänd JaMinuNajal, mille koosseisus astuvad üles vallavanem, abivallavanem, koolide ja asutuste juhid jt!

Jaanipeo peaesinejaks on ansambel Vennaskond. Lisaks esinevad puhkpilliorkester Saku ja külalised Tallinna tantsuakadeemiast, jalga keerutab segarühm Kokkõlind Märt Agu juhendamisel. Kehakosutust pakuvad mitmeid Saku valla toitlustajad, meisterdada saab saunavihta ja lastele on ronimiseks põhupallid. Esmakordselt on Sakust Rehe küüni jaanitulele võimalik tulla turvaliselt mööda vastvalminud kergliiklusteed.

Saue: hulgaliselt omamoodi jaanitulesid

Vallas süüdatakse hulgaliselt erinevaid jaanitulesid. Sauel on tugevad ja toetatud kogukonnad ja eriliseks teebki jaanituled see, et kohalik rahvas saab piirkonniti oma lõkke äärde koguneda. Ja samas soovi korral naaberkandile külla minna ja juttu vesta. Iga jaanituli on omamoodi.

22. juunil on jaanituli Haibas, Turbas, Ääsmäel ja Lehetus, 23. juunil Saue linnas, Tuulas ja Laitses. Ilmselt pole loetelu lõplik. Saue linna suur jaanipeo peaesineja on Tanja Mihhailova-Saar. Päevasesse programmi kuulub folkloorikontsert, kus astuvad üles rahvatantsuansambel Laagri leegid, Ukraina folkloori perebänd Zotovitš ja Kaukaasia tantsuansambel Terek, lisaks ka külalisesineja Lätist, rohkete rahvusvaheliste konkursivõitudega pärjatud noor tantsijanna Dina Darjana Puriņa.

Efektse mulli-show‘ga esineb Mullimeister. Päevase programmi vältel on lastele avatud batuudid, toimuvad erinevad mängud. Fotopeegli juures on kõigil soovijatel võimalus jäädvustada endast pilte, lapsed saavad lustida ponisõitu tehes. Kehakinnitust pakuvad erinevad toiduautod ja maailma rahvaste köögid.

Õhtusesse programmi jääb pidulik võidupüha tähistamine: asetatakse pärjad mälestuskivi juurde, kõlab hümn ja heisatakse kodumaa lipp. Süüdatakse jaanituli. Esinevad konkursi „Saue valla laululaps 2023“ finalistid koos bändiga. Õhtut jääb lõpetama DJ Ahto Kruusmann. Kogu päeva ja õhtut juhib andekas näitlejatudeng Robin Täpp.

Viimsi: vabaõhumuuseumi maagiline asukoht

Viimsi valla jaanipidu on eriline juba üksnes oma asukoha poolest. 23. juunil toimuva jaanipeo asukohaks on maagiliselt kaunis Viimsi vabaõhumuuseum. Pidu mere kaldal loob iseenesest romantilise atmosfääri, andes aasta kõige valgemale ööle veelgi erilisema tähenduse.

Traditsiooniliselt viiakse Viimsi jaanipeol läbi jaanimänge, lapsi rõõmustavad vabaõhumuuseumi lambad ja talled ning Tamme ratsutalu miniloomaaed, head muusikat mängivad Puuluup ja Tanel Padar, õhtut juhib Erkki Sarapuu. Uhke jaanilõke süüdatakse kell 20 ja jaanipidu kestab südaööni. Sissepääs piletiga.

Kaido Taberland, HOLi siseturvalisuse nõunik, Harku vallavallavalitsuse liige: üleriigiliseks muutunud maakaitsepäeva traditsioon algas Harjumaalt

Esimene maakaitsepäev toimus 1996. aasta Võidupühal Rae vallas Jüris. Üritus oli eelkõige isamaaline, tol ajal oli Vabadussõja meenutamine kõigile väga hingelähedane. Ürituse lipukirjaks sai – „Mees, sa pead kodu kaitsma!“. Kõikidel maakaitsepäevadel algab üritus alati piduliku tseremooniaga, pärgade asetamisega Vabadussõja mälestusmärgile, ning tänu sellele traditsioonile on võetud oma hoole alla ka kõik Harjumaal asuvad Vabadussõjaga seotud mälestusmärgid ning 23. juunil toimub pidulik tseremoonia nende kõigi juures.

Maakaitsepäeva kui maakondliku suurürituse eripära seisneb selles, et igal aastal toimub see erinevas kohas ja lisaks pärgade panekule toimub vaatamisväärne ja muljet avaldav militaar- ja operatiivstruktuuride ja tehnika paraad, Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) juhatuse esimehe ja kohaliku omavalitsuse juhi päevakeskne kõne, pidulik kontsert politseiorkestri või Tallinna tuletõrjeühingu puhkpilliorkestri saatel.

Juba aegsasti ettevalmistatud demonstratsioonesinemiste tegevusplatsile on üles seatud militaar- ja eristruktuuride tegevust tutvustavad näitusepaviljonid ja messiboksid ning tehnika või varustuse näitus. Päeva keskseteks üritusteks on aga militaar- ja operatiivteenistuste demonstratsioonesinemised, spordimängud ja kultuuriprogramm. Spordivõistlustest oli varasematel aastatel üks oodatumaid aastajooks, mille distantsi pikkus vastab aastaarvule ja sellel osalesid ametkondade võistkonnad. See tegevus on asendumas kogupere orienteerumismänguga.

Ürituse võimsaimaks vaatepildiks kujunes piirivalve lennusalga ja Ämari lennubaasi helikopterite meeskondade osalemine demonstratsioonesinemistel ning langevarjurite kujund- ja täpsushüpped. Maakaitsepäeva programmi kuulub ka Eesti Vabariigi Presidendi poolt süüdatud Võidutule pidulik ja teatraliseeritud vastuvõtmine. Võidutuli jagatakse Harjumaa vallajuhtidele ja linnapeadele, kes viivad selle koos kaitseliitlastega kohalike jaanitulede süütamiseks.

Alates 2001. aastast on Harjumaalt alguse saanud traditsioon muutunud üleriigiliseks.

Lühendatud Jõelähtme valla kodulehelt joelahtme.ee.

Tähelepanu! Jaanituld tohib teha vaid äärmises ettevaatlikkusega ning mitte metsas

Möödunud nädalal kehtestatud tuleohtlik aeg jääb kehtima ka jaanipühade ajaks, mis tähendab, et metsa ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel on lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine keelatud. Kogukondade ja omavalitsuste korraldatavad jaanituled võivad toimuda, sh võib lõket teha oma koduhoovis.

Alates 14. juunist kehtib üle kogu Eesti tuleohtlik aeg ning ulatuslike tulekahjude vältimiseks on metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega aladel keelatud lõkke tegemine, grillimine ja suitsetamine. Lahtise tule tegemine on tuleohtlikul ajal keelatud ka RMK metsaaladel. Päästjad käivad kontrollreididel ning kui keegi teeb keelatud kohas tuld, siis antakse korraldus lahtine tuli kustutada või kustutavad päästjad selle ise. Rikkumise eest on võimalik rahatrahvi teha kuni 1200 eurot eraisikule ja kuni 3200 eurot juriidilisele isikule.

Päästeamet soovitab jaanilõkked üldse ära jätta, kuid kui see siiski on väga oluline, tuleb tuleohutusse suhtuda äärmise hoolsusega.

• Lõke tuleb teha võimalikult kaugele põlevmaterjalidest nt hoonetest ja metsast.
• Paik, kus tohib lõket üldse teha, peab olema igati hooldatud, st muru niidetud.
• Lõke tuleb ümbritseda pinnasevalli või kividega ja lõkke ümbrus tuleb puhastada prahist!
• Tuld tohib teha ainult tuuletu või tuulevaikse ilmaga. Jälgi ka tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele ega taimestikule.
• Lõket ümbritsev pinnas võiks olla niisutatud, et tuli mööda kuivanud muru edasi ei leviks.
• Kindlasti peavad lõkke juures valmis olema esmased tulekustutusvahendid ning peo lõppedes tuleb veenduda, et tuli on ka kustunud ning hõõguvat sütt ei ole.
• Lõket ei tohi jätta hetkekski järelevalveta, sest õnnetuseks piisab ka paarist sekundist.
• Päästeamet soovitab tungivalt valida lõkkevalvur, kes jälgib lõket süütamisest kuni selle kustumiseni, et lõkke tegemine oleks ohutu.
• Juhul, kui tuli siiski käest ära läheb, tuleb kohe helistada hädaabinumbril 112.

Allikas päästeamet

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.