Me kõik tahame tunda ennast päeva jooksul värske ja energiast pakatavana. Vahel aga juhtub nii, et oleme väsinud, kui peaksime olema erksad – hommikuti üles tõustes või pealelõunal. Seega pole mõnikord meie kehas energiaregulatsiooniga kõik korras. Üles ärgates ja päeva kestel peaksime olema energilised, et oma ülesannetega hakkama saada ning väsima peaksime alles õhtu jooksul, et end uinumiseks ette valmistada.

Uni on parim aeg organismi väljapuhkamiseks ja parandamiseks, see on hädavajalik keha ja vaimu taastamiseks, et valmistuda järgneva päeva toimetusteks.

Kui meie energiatootmise mehhanism aga sellest looduslikust rütmist kõrvale kaldub, võime päeva jooksul hakata ennast tavapärasest erinevatel aegadel väsinuna tundma või võib juhtuda ka nii, et see ei taandugi ning tunneme ennast kogu päeva väsinuna. Energiataset võivad mõjutada paljud faktorid, näiteks probleemid kilpnäärmega, kroonilise väsimuse sündroom või neerupealiste kurnatus.

Põhilised faktorid, mis võivad meie energiatasemele negatiivselt mõjuda

1. Stress – inimkeha ei ole loodud pikaajalise ja pideva vaimse, emotsionaalse või füüsilise stressiga hakkama saama ning sellega kaasnevad paratamatult negatiivsed tagajärjed. Kui stress on pidev ja pikaajaline, võib tulemuseks olla pidev väsimus. Nimelt tühjendab pikaajaline stress keha energiatootmiseks vajalikest toitainetest, näiteks B-vitamiinist ja magneesiumist, eriti juhul, kui inimene ei saa neid toiduga piisavalt.

Sageli kaasneb stressiga ka ärevus, mis võib veelgi enam kehas aset leidvat stressivastust üle stimuleerida ning mille tulemusel suureneb ka toitainete puudus. See omakorda soodustab madala energiataseme ning ärevuse teket, tuues endaga kaasa nõiaringi. Pikaajalise stressi poolt tekitatud pidevalt kõrge kortisoolitase võib häirida und, mistõttu tekib unepuudus ja see omakorda tekitab väsimust.

2. Põletik – põletik on loomulik osa meie immuunvastusest ja see on väga oluline immuunsüsteemi ähvardavate ohtudega toimetulekuks. Kuid põletikuline reaktsioon on kehas loodud olema ajutine ja akuutne. Kroonilist stressi, unehäireid ja kehva toitumist (vaata altpoolt) seostatakse varjatud ja krooniliste põletikega, mis võivad samuti meie energiataset mõjutada.

Põletikud põhjustavad oksüdatiivset stressi ja võivad kahjustada mitokondreid (meie peamisi energiatootmise keskusi), mille tõttu väheneb energia toomine ja väheneb meie energiatase. Seega võib ka põletikel olla negatiivne mõju meie energiatasemele.

3. Soolestiku tervis – kehva soolestiku tervise, näiteks ärritatud soole sündroomi, soolestiku läbilaskvuse (nn. lekkiva soole) või koliidi korral võib seedimine ja toitainete imendumine olla häiritud. Selle tulemusel võib jääda organismis puudu teatud kofaktoritest, mida on vaja energiatootmiseks oluliste ensüümide tootmiseks, näiteks vitamiinid B1, B2, B3, B5, B12 ja magneesium.

Pidev stress ning soolepõletik võib samuti tuua kaasa oluliste bioloogiliste funktsioonide, sealhulgas seedimise, kehvema toimimise, mis omakorda mõjutab toitainete imendumist ja energiatootmist.

4. Toitumine – süsivesiku- ja suhkrurikaste toitude tarbimisega võib kaasneda veresuhkru tasakaalutus. Suhkru- või süsivesikuterikka toidu söömise järgselt tõuseb veresuhkur järsult ning seejärel ka langeb järsult. Selline langus võib kaasa tuua väsimuse, mis omakorda suurendab isu magusate ja süsivesikurikaste toitude järgi.

Energiatasemele võib kehvasti mõjuda ka teatud toitainete puudus, mis võib olla tingitud seedeprobleemidest või näiteks puu- ja köögiviljade, seemnete, pähklite ja kvaliteetset valku sisaldavate toiduainete vähesest tarbimisest. Sel moel võib jääda puudu vitamiinidest ja mineraalainetest, mida on energiatootmiseks vaja ja mida need toiduaineid rikkalikult sisaldavad.

Energiataset aitab hoida mitmekesine toitumine ja puu- ning juurviljade söömine (autor: Big Dodzy, allikas: Unsplash) 

Toitumise- ja elustiilisoovitused energiataseme tõstmiseks:

1. Stressi aitab vähendada aja maha võtmine– proovi näiteks mediteerimist, jalutamist ja teadveloleku harjutusi.
2. Korrasta oma unerežiimi – muuda harjumuseks see, et lähed varem voodisse ja väldid erinevate ekraanide taga (TV, nutitelefon, arvuti) aja veetmist, kuna see võib und häirida.
3. Vähenda õhtuti erinevate stimulantide, näiteks kofeiin, tarbimist, kuna see võib soodustada kortisooli tootmist ja õhtust erksust, mis võib und häirida. Kui armastad kohvi, siis ära selle joomisega liialda ja joo viimane tass ennelõunal.
4. Toitumine– eelista oma toidulaual rafineerimata süsivesikuid, söö rohkem köögivilju ja hoolitse selle eest, et sinu toidulaual oleks piisavalt valku.
5. Stressitaseme vähendamiseks võid proovida toidulisandit, mis sisaldab rahustavaid toitaineid. Sidrunmeliss võib olla kasulik, kuna see suurendab GABA tootmist – see on neurotransmitter, mida seostatakse rahuliku ja lõõgastunud seisundiga. Magneesium aitab meil toime tulla stressiga ja und parandada. Eriti kasulik võib olla magneesiumtauraat, kuna aminohape tauriin aitab parandada GABA toimimist ajus.
6. B-vitamiinid aitavad suurendada energiataset, eriti B2, B3 ja B5-vitamiin. Kasu võib olla ka ženžennist , mis on looduslik adaptogeen. Veresuhkrutaseme tasakaalustamiseks võib proovida ka kroomi, magneesiumi, kaneeli ja B3-vitamiini.
7. Probiootikumid ja seedeensüümid aitavad soolestikus tekkivaid põletikke vähendada ning tagavad selle, et tarbitud toit soolestikust ka imenduks.
8. Kalaõlil (iseäranis neis sisalduval EPA’l ja DHA’l) on põletikuvastased ja antioksüdantsed omadused, mis aitavad toita närvirakke ning parandada kahjustunud ajurakke.

Ei ole vahet, milline on sinu energiatootmise muster – kas oled kogu aeg väsinud või ainult vahepeal – igal juhul tasub toetada organismi kui tervikut, et eemaldada faktorid, mis sinult energiat röövivad. See võib olla väga oluline selleks, et pikemas perspektiivis oma energiavarud taastada.

Rohkem infot ja artiklis kasutatud allikad leiad Via Naturale kodulehelt.