2023. aasta lõpus korraldas Eesti Meremuuseum rahvusvahelise merearheoloogia konverentsi, mille peateema oli Tallinnas Lootsi tänava kandist suvel välja kaevatud koge, omasugustest üks maailma suurimaid ja paremini säilinud keskaegseid laevu.
Harju Elu uuris, miks see laev nii oluline on. Lootsi vraki leid tõi 23.–24. novembril Tallinna maailma juhtivad eksperdid Saksamaalt, Norrast, Rootsist, Taanist, Hollandist, samuti dendrokronoloogia asjatundjad ning konservaatorid.
Koge laevatüüp on ebaselge
Muuseumi teaduri Priit Lätti sõnul on viimastel aastatel keskaegsete ja varauusaegsete laevaleidude arv järsult kasvanud ning see on meie senist arusaama keskaegsest laevaehitusest ja meresõidust muutnud.
„Kui 1960. aastail leiti Bremeni kogena tuntud laev, näis asi olevat lihtne ja selge – kirjalikud allikad mainivad „koge“, linnade pitseritel on kujutatud kõhukaid ühemastilisi laevu, laevatüübi tunnused on teada ning Bremeni koge leidmine kinnitas senist teadmist. Hiljem leiti veel, peamiselt Hollandist, keskaegseid laevu ja pilt muutus iga leiuga järjest segasemaks. Ehkki kohati sarnased, on leitud laevad ikkagi nii omanäolised, et mitmed laevaarheoloogid hakkasid arutlema koge kui laevatüübi üle – mis see koge siis õieti on,“ rääkis Priit Lätti.
On selgunud, et ka keskaegsed inimesed polnud oma terminikasutuses väga järjekindlad. „Üks allikas ütleb suisa otse „Coggo sive navis magna“ – koge ehk suur laev –, viidates mõne uurija arvates sellele, et „koge“ oli üldtermin suure avamerekaubalaeva kohta. Seega leitakse praegu, et ehkki laeva ehitustunnused on tähtsad, ei saa nendega piirduda ning laevaleide tuleb käsitleda asjadena iseeneses,“ selgitas Lätti.
Eestist leitud keskaegsetel laevadel on seda „asja iseeneses“ tema sõnul väga palju, sest mõlemad, nii Kadriorust leitud Peetri koge kui ka Lootsi tänavalt välja kaevatud vrakk on arheoloogilises mõttes suurepäraselt säilinud. „Mõlema laevaga käituti Euroopa tavapraktikast erinevalt. Üldjuhul kaevatakse laevavrakk välja, dokumenteeritakse väga põhjalikult ning võetakse osadeks, mis siis hoidlasse või konserveerimislaborisse toimetatakse. Meil kasutati keerukamat, aga kiiremat moodust – vraki tõstmist ja transportimist ühes tükis, Lootsi vraki puhul neljas tükis,“ kõneles Lätti.
See annab unikaalse võimaluse näha laeva nii nagu ta kunagi ehitati. Kui tavaliselt näidatakse arheoloogi poolt tehtud jooniseid, siis meil on võimalik näha laeva detaile täpselt nii nagu puusepp nad kunagi paigaldas.
Rohkelt leide mõlemas laevas
„Mõlema laeva puhul on märgiline, et pardalt saadud leiumaterjal on väga rohkearvuline ja mitmekesine. See muudab meie vrakid unikaalseks, sest mujalt leitud laevad kipuvad olema kaunikesti leiutühjad,“ ütles Lätti. Urmas Dreseni sõnul on Lootsi vrakk pakkunud uurijatele mitmeid üllatusi nii konstruktsiooni kui ka leidude osas, mis just eriti kombinatsioonis juba varasemalt Tallinnast leitud kogega laiendab oluliselt meie teadmisi keskaegsest meresõidust.
Kui tavaliselt näidatakse arheoloogi poolt tehtud jooniseid, siis meil on võimalik näha laeva detaile täpselt nii nagu puusepp nad kunagi paigaldas.
Priit Lätti selgitas, et Tallinna keskaegsed laevad täiendavad üksteist. „Kadriorust leitud Peetri laev vastab nö klassikalistele koge tunnustele ja annab suurepärase ülevaate igapäevaelust pardal – säilinud laevaköök, toiduvalmistamise nõud, tööriistad jne. Lootsi vrakil on põnevaid tunnuseid, mida tavaliselt kogedega ei seostata, nt väikeste katteplankude kasutamine seespool laeva põhjas, tihtimiseks loomakarvade kasutamine lisaks samblale,“ kõneles Lätti.
Priit Lätti. Laeva leiumaterjali hulgas pole teaduri jutu järgi eriti palju igapäevaelu kajastavat, küll aga relvastusest ja lastist rääkivat materjali, staarleiud on kompass ja hästi säilinud laevarotid, samuti kala. „Mõlema laeva puhul tuleb välja tuua orgaanika väga hea säilivus – kirvestel on alles puust varred, ammunooltel on varred säilinud, mitmed leitud jalanõud on sisuliselt terviklikud, rotid on säilinud naha ja karvadega jne. See on ülimalt haruldane,“ selgitas Lätti.
Kui suur on Lootsi laev?
Arheoloogiliste laevade pikkuse puhul eristatakse säilinud pikkust ja rekonstrueeritud pikkust. Lootsi vraki puhul on säilinud pikkus 25 meetrit, kuid rekonstrueerida pole teda veel jõutud – tegemist on väga töömahuka ettevõtmisega. Rekonstrueerimine toimub teaduri selgitusel arvutis – säilinud detaile ei hakata laeva külge tagasi panema ka siis, kui teatakse, kust nad pärinevad.
Seniste teadmiste juures on Lootsi vrakk Lätti hinnangul Euroopa kahe või kolme suurima hulgas. „Mõõtmetelt sarnane on Hollandist leitud Ijsseli laev, üsna lähedale jääb ka Darssi vrakk,“ lisas Lätti. Praegu asub laev Lennusadama territooriumil spetsiaalhoones. Peamised tööd on laeva puhastamine liivast, laeva kere toestamine, dokumenteerimine ja kirjeldamine, keres toimuvate muutuste jälgimine ning pidev võitlus erinevate bioloogiliste ohtudega.
„Suvel olime hallitusega kaunikesti hädas,“ tunnistas Lätti. Lisaks tegelevad konservaatorid laeva metallosade puhastamise ning spetsiaalsegudega katmisega, et vältida korrosiooni. Talvel suuremaid töid laeva juures ei toimu, sest külmunud liiva eemaldamine laevalt võib tuua rohkem kahju kui kasu. Selge on see, et laevast saab muuseumieksponaat, ilmselt spetsiaalses hoones, aga millal see toimub, ei oska spetsialistid veel öelda.
Lennusadam on maikuuni suletud
Alates 1. jaanuarist 2024 suletakse Lennusadam, et pärast uuenduskuuri maikuus uuesti avada. Meremuuseumi püsiekspositsiooni uuenduskuuri üks peamine eesmärk Lennusadamas on muuta perekülastuse kogemus paremaks.
„Plaanis on luua elamuslik keskkond väikelastega peredele, kus ka 1–3-aastased saavad huvitavalt aega veeta,“ ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen. „Samuti soovime viia uuele tasemele oma haridustegevuse, mistõttu loome täiesti uued huvialaruumid.“
Meremuuseumi püsiekspositsioon Lennusadamas avati 2012. aasta mais pärast vesilennukite angaaride renoveerimist. Lisaks iganenud tehnikale on ajale jalgu jäänud ka kunagise uuendusliku ekspositsiooni infoedastamise ja külastajate kaasamise viisid.
