Keila linna elanikega 19. aprilli pärastlõunal kohtuma pidanud riigihalduse minister Mihhail Korb jättis kohale tulemata. Küll olid rahva ees rahandusministeeriumi asekantsler, osakonnajuhataja ning vandeadvokaat Allar Jõks.

Kell 16 Väärikate Ülikooli korraldatud kohtumisele kogunes Keila kooli suurde auditooriumisse üle 70 huvilise. Varakult oli teada, et kohale tuleb riigihalduse minister Mihhal Korb, kes pidanuks selgitama Keila linna nelja teise Lääne-Harju omavalitsusega sundliitmise plaani tagamaid. Kuid valitsuse liiget ei tulnud. Küll oli ta kohal samal päeval peetud Harjumaa Omavalitsuste Liidu nõupäeval Kiilis.

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet teatas, et minister on hõivatud valitsuses toimuvate eelarvevaidlustega. Seda kinnitas Harju Elule ka Karel Hanni ministeeriumi avalike suhete osakonnast. “Tõepoolest oli ministriga kolmapäevaks kokku lepitud esinemine Keila väärikate ülikoolis, kuid üritusele üle-eelneval päeval ehk esmaspäeval teavitati meid erakorralisest valitsuskabineti istungist. Koheselt võtsime ühendust väärikate ülikooli peakorraldajaga ning pakkusime välja võimalused ürituse aega muuta nõnda, et minister saaks osaleda. Peakorraldaja suhtles selles küsimuses oma organisatsiooni juhatusega ning otsustas, et soovitakse kohtumist teha ikkagi varem kokkulepitud ajal ning ministri asemel võiks tulla asekantsler. Seega oli osapooli rahuldav kokkulepe tehtud,” selgitas ta.

Koos asekantsleriga oli rahva ees ka sama ministeeriumi osakonnajuhataja Väino Tõemets. Mõlema sõnum oli lihtne: sundliitmine on praegu vaid ettepanek ning uues omavalitsuses on võimalus leppida kokku ja teha suuri asju. Kui liituvad kaks linna ja kolm valda, siis on Lääne-Harju valla pindala 656 ruutkilomeetrit ja elanike arv veidi üle 22 800 inimese.

Ühenduses suurem jõud?

“Mis on linnas nii halvasti, et meid peab liitma,” küsiti saalist. Väino Tõemets ütles, et midagi pole halvasti. “Viiekesi olete veel tugevamad. Ja see ei ole loosung.” Kaia Sarnet lisas, et Keila linna naabritega liitmise plaan on olnud üleval varemgi. Ning kaua on olnud üleval ka küsimus, miks ei olda mõne naabriga ühinenud.

Keila sundliitmise kava analüüsinud Soraineni advokaadibüroo advokaat Allar Jõks nentis, et ametnikke pole mõtet kiusata ning oma sõnumiga tuleb jõuda ikkagi poliitikuteni. Ta ütles, et liitmise loogika ei võimalda 13 000 elanikuga uuele omavalitsusele panna juurde veel Keila linna. Sest ka ilma Keilata on naabritel täis soovituslik 11 000 elaniku piir.

Haldusreformi seaduse sundliitmist käsitlevas osas on jurist leidnud olulise lünga, nimetates seadust “auklikuks”. “Valitsuse ettepanek peab olema konkreetsem, et saada teada, mis täpselt muutub paremaks. Abstraktselt ei saa rääkida. Teil toimub kohe hääletus ning osalege selles! Mina ei ütle, kas peab ühinema või kuidas hääletada,” ütles Jõks. Tema sõnavõtt teenis heakskiitva aplausi.

Uus rahvaküsitlus

Rahvaküsitlus Keila iseseisvuse üle toimub eeloleval pühapäeval ja esmaspäeval ning sellest saab osa võtta tavapärastes küsitluspunktides Keila tervisekeskuses ja kultuurikeskuses. Uksed on avatud pühapäeval kell 9-17 ja esmaspäeval kell 12-20. Pühapäeval saab hääletada elektrooniliselt keskööst kella 20ni leheküljel www.volis.ee.

Samal ajal toimuvad hääletused ka Padise, Keila ning Vasalemma vallas. Paldiski linn on lükanud rahvaküsitluse veidi edasi.

Keila linna elanikel on võimalik hääletada iseseisvuse poolt või vastu 23. ja 24. aprillil. 

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaie Küngas, miks on vaja korraldada Lääne-Harjus uus rahvaküsitlus, kui see toimus mullu novembris? “Haldusreformi seaduse kohaselt tuleb kohalikel omavalitsustel valitsuse ettepaneku saamisel selgitada välja elanike arvamus. Keila, Padise ja Vasalemma vallas ning Paldiski linnas eelmisel aastal toimunud küsitlustel sooviti teada elanike arvamust nelja omavalitsuse ühinemise osas. Valitsuse esitatud ettepanek on laiem ning ettepanek ühinemiseks on lisaks tehtud ka Keila linnale,” ütles Küngas.

UUDIS: Rahvaküsitlus ka Kuusalus ja Loksal

• Peaaegu samaaegselt Lääne-Harju küsitlustega saab avaldada arvamust ka Kuusalu vallas ja Loksa linnas. Seal esitatakse küsimus: “Kas toetate vabariigi valitsuse ettepanekut moodustada Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemise teel uus haldusüksus Kuusalu vald?”
• Arvamust saab avaldada nii küsitluspunktides kui ka elektrooniliselt. Kuusalu vallas on punktid avatud 22. ja 23. aprillil kell 10-18. Need asuvad Kuusalu kunstide koolis, Kolga ja Kiiu lasteaias ning Kolgaküla rahvamajas. Elektrooniline hääletus on 22. aprillil kell 8-20 leheküljel www.volis.ee.
• Loksal on üks küsitluspunkt linnavalitsuses ja see on avatud 23.-24.aprillini kell 10-18. Elektrooniliselt saab hääletada vaid jüripäeval.
• Loksa võim on olnud vabatahtliku ühinemise vastu. Mis saab, kui ka rahvaküsitlus sellise tulemuse annab? “Kuna linn 2738 elanikuga ei täida haldusreformi seaduses sätestatud miinimumsuuruse kriteeriumi, on valitsusel seaduse alusel õigus kinnitada Loksa linna ja Kuusalu valla ühendamine. Ja seda vaatamata sellele, et mõlemad või üks omavalitsus on esitanud ettepaneku omavalitsuste ühendamist mitte lõpuni viia,” selgitas Kaie Küngas.