Toiduainete hinnad on nii järsult tõusnud, et paneb mõtlema, millest see hinnatõus tuleb: kallimad kaubandusketid ütlevad, et kasvanud kuludest, odavkett aga, et suurenenud juurdehindlusest.

Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti andmeil kandub toidutoormete ja tootmiskulude kallinemine üha tugevamalt üle toiduainete jaehindadesse ning toiduainete hinnakasv kiirenes augustis 21 protsendile. Tema hinnangul võib toiduainete edasist kallinemist põhjustada Lõuna-Euroopas tänavuste liiga kuumade ilmade tõttu vähenenud saagikus.

Hinnatõus tuleb liigsest juurdehindlustest?

A1000 Marketi odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu ütlust mööda on kaubandusketid, eriti kallimad poeketid, viimaste kuudega tuntavalt oma juurdehindlusi tõstnud, mis annab suure osa hinnatõusust.

„Eriti selgelt näitavad juurdehindluste suurust sooduskampaaniad, millega lubatakse 40–80-protsendilisi allahindlusi. Selleks, et aru saada, kui suured on tegelikult juurdehindlused, tasub paradoksaalsel kombel vaadata allahindlusi. Allahindlused näitavadki, kui palju poed tegelikult hinnale otsa panevad,“ ütles Lauring.

Tema selgitusel on arusaadav, kui hinnatakse alla üksikud või säilivusaja lõpus tooted, kui aga soodustus kehtib tervetele tootegruppidele – näiteks kõik mänguasjad, maiustused või muruniitjad on 50–80 protsenti alla hinnatud, siis tähendab see, et tavajuhul on juurdehindlus 70–100 protsenti.

Lauringu kinnitusel on jaekaubanduse juurdehindlus kasvanud tootja marginaalist suuremaks, aga see ei peaks nii olema, sest poed on lihtsalt vahendajad ja ise erilist lisaväärtust ei loo. „Tegelikult pole ka poodide kulud võrreldes tootjatega nii palju kasvanud,“ lisas Lauring.

A1000 Marketi odavpoodide keti juhi Tarmo Lauringu ütlust mööda on suured kaubandusketid viimaste kuudega tuntavalt oma juurdehindlusi tõstnud. FOTO: erakogu 

Ketid: marginaale pole suurendatud

Selveri ostudirektori Katrin Riisalu sõnade järgi ei ole Selver oma marginaale suurendanud. „Sisseostuhinnad on tõusnud ja sellega kasvavad ka müügihinnad. Ehk see väide ei ole õige,“ ütles Riisalu.

Rimi tegevjuhi Vaido Padumäe selgitusel on jaeketid täpselt samasugused ettevõtted nagu teisedki. „Seega, sarnaselt eraisikutele või tootjatele on ka jaekettidel kasvanud kulud kütusele, elektrile, kasvanud on ka palgasurve.

Näiteks on Rimi selle aasta elektrikulud kasvanud nelja miljoni euro võrra ning kui sinna juurde panna ka palgatõusude investeeringud väärtuses neli miljonit eurot, mis sai tehtud aasta alguses, on kaubanduse äritulemus tugeva surve all,“ möönis Padumäe. Ta tõi välja, et hiljuti on turule lisandunud uus konkurent Lidl, mis paneb paratamatult kõik teised turulolijad pingutama.

Sooduskampaaniad meelitavad ostjad poodidesse

Riisalu arvates pole ka väiteid sooduskampaaniate kohta õiged, sest sooduskampaaniate pakkumised teevad tootjad ja allahindluse ulatused tulevad nendelt, mitte Selverilt.

Padumäe selgitas, et kampaaniatesse investeerimine ehk teatud toodetele n-ö peale maksmine on turul olnud juba aastakümneid levinud praktika. „Kui klient näeb poes väga hea soodustusega liha või kala, võib see tähendada seda, et kaup on tegelikult ka jaeketile endale kallima hinnaga kätte tulnud, kui kliendile seda pakutakse või on kasum pea olematu. Selle investeeringu tulemusena tuuakse klient poodi ning reeglina teeb ta sealt ka muid oste,“ ütles Padumäe.

Seega tähendavad suuremad kampaaniapakkumised tema ütlust mööda hoopis seda, et kasvava konkurentsi tõttu peavad kõik pingutama, et klient üldse oma poodi saada.

Hankijatega koostöö on samuti jaekaubanduse igapäeva osa. „Mitte vaid jaekett ei soovi kaupu müüa, ka hankijatel on huvi, et klient läheks koju just nende tootega oma ostukorvis,“ ütles Padumäe.

Tema sõnutsi on arusaadav, et praegu on raske kõigil osapooltel ning seda proovitakse ka arvesse võtta. „Samas on jaekaubandusel alati olnud roll olla tootja ja kliendi vahel „väravavaht“. Soovime ju meie hoida hinnad tarbija jaoks siiski taskukohased. Lõpuks aga on nii jaekaupmehe aga ka hankija soov, et kaup saaks riiulis just sellise hinna, millega tarbija selle siiski ära ostab,“ lisas Padumäe.

KOMMENTAAR

Tootjad: Eesti toidutööstuse püsimajäämine on ohus

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Toiduainetööstuse Liit (toiduliit) saatsid valitsusele pöördumise, kus tegid ettepaneku piirata energiakandjate hindu lisaks tavatarbijatele ka toidutööstuste puhul.

Pöördumises märgitakse, et turul tekkinud olukord on juba drastiliselt mõjutanud Eesti toidutootjate igapäevast hakkamasaamist.

„Gaasi- ja elektrihinna tõusust tingitud toiduainete ja põllumajandussaaduste hinnatõus, on vähendanud toidutootjate konkurentsivõimet oma tooteid müüa, samal ajal on tõusvas trendis odavamate hindadega doteeritud importtoiduainete müük kaubanduses,“ ütles toiduliidu juht Sirje Potisepp (pildil).

Seetõttu tuleb EPKK ja toiduliidu hinnangul kehtestada sarnaselt eratarbijatele ka toidutööstustele ja -tootjatele, kui kõigi inimeste eluks tähtsa teenuse osutajatele, energiakandjate piirhinnad, millest kõrgem hind kompenseeritakse.

Peale kõrge elektrihinna teeb toidutootjatele jätkuvalt muret nii maagaasi ülikõrge hind kui ka selle kättesaadavus. Pöördumises tuuakse välja, et ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäär Eestis on võrreldes EL-i minimaalset määra rakendava Läti ja Leeduga umbes seitse korda kõrgem.