Esimene Harju Elu ilmus 30. septembril 1944. aastal vaid kaheleheküljelisena. Selle sisuks oli üleskutse aidata Punaarmeed, teha korda sillad ja teed, käima panna ettevõtted jne. Kompartei määruse avaldamisega teatati, et maale asunud linnaelanikud, aga ka talunikud tuleb sunniviisiliselt tööle panna. Kirjeldati olukorda rindel. Toome olulisemate katkenditega lugejani ülevaate esimese numbri sisust.
Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P komitee määrus nr 149 – sügiseste põllutööde teostamise kohta Eesti NSV vabastatud rajoonides.
1) Maakondade täitevkomiteedel võtta peremeheta majapidamised valdade täitevkomiteede kaudu hooldamisele.
2) Maakondade täitevkomiteedele anda õigus mobiliseerida põllutöödeks inim- ja veojõud, masinaid ja riistu ning neid ümber paigutada vastavalt vajadusele.
3) Valdade täitevkomiteedel moodustada mobilisatsiooni korras eeskätt maale asunud linnakodanikest ja kohalikest talunikest tööbrigaadid.
4) Koristus- ja rehepeksutööde perioodil töövõimeliste kodanike ja veovahendite kasutamine ilma valdade täitevkomiteede loata muudeks töödeks keelata.
Millised tähtsamad ülesanded kerkivad nüüd esile?
Kõigepealt ei tuleks mitte hetkekski unustada, et sõda hitlerliku Saksamaa purustamiseks kestab edasi. Vaja on anda igakülgset toetust Punaarmeele ta kangelaslikus võitluses fašistlike roimarite vastu. Vaja kiiresti korda seada kõik sillad ja ühendusteed. Uuesti panna käima käitised ja ettevõtted. Maal panna taas tegevusse koorejaamad jne. Arvele võtta kõik ettevõtted, riigimõisad, peremeheta jäänud talud jne ning juhatajate puudumisel määrata neile usaldusmehed.
Eesti korpus on edukalt võidelnud Punaarmee ridades, on teeninud korduvalt kõrgema ülemjuhataja marssal Stalini tänu. Niisama väärikalt tahab töötada eesti rahvas Nõukogude rahvaste peres. Praegu aga peame igati abistama Punaarmeed. Tagala ennastsalgav töö on parim abi rindele, see tagab kiire võidu. Niisiis käed külge!
Olukorrast rindel
Üle tuhande raskepommituslennuki suurte hävitajate-üksuste saatel sooritas rünnaku Merseburgi tööstusettevõtteile, sünteetilise kautšuki tehastele ja raudteejaamale Magdeburgis ning tankitehasele Kasselis. Võitlustes hävitati 36 vaenlase lennukit. 61 lennukit ei pöördunud meie baasidesse tagasi.
29. septembri jooksul pidasid meie väed Riia suunas lahinguid oma positsioonide parandamiseks ja vallutasid üle 30 asula, nende seas Eikaži, Sviti, Kartusi ja Pantari. Lõuna ja kagu pool Turkat (linn Drohobõtši oblastis) liikusid meie väed võitlustes, murdes vaenlase vastupanu ja tehnilised tõkked ja vallutasid metsamägises maastikus üle 40 asula. Põhja-Transilvaanias vallutasid meie väed, murdes vaenlase vastupanu, Tagul Muresi linna ning võtsid võideldes üle 505 muu asula. 28. septembril hävitasid meie väed kõigil rindeil 29 Saksa tanki. Õhuvõitlustes ja õhutõrje läbi hävitati 21 vaenlase lennukit.
Abi Punaarmeele – see on panus võidu kiirendamiseks!
Kangelasliku Punaarmee löökide all varises kiiresti kokku Saksa fašistlik armee Balti mere „katlas“. 3. Balti rinde väed koostöös kuulsusrikaste Leningradi rinde vägedega ning vapra Punaarmee Eesti korpuse osavõtul puhastasid osava manöövri tulemusena peaaegu kogu Nõukogude Eesti pinna.
Meie sünnimaa pealinn Tallinn ja Harjumaa vabanes vaid mõnede päevade jooksul. Tänu Punaarmee kiirele tegevusele ei läinud korda fašistlikel vallutajatel täielikult teostada jõledat plaani lahkudes Läänemere rannalt järele jätta vaid suitsevad ahervared ja inimtühja maad. Hulk tähtsaid tehaseid ja ettevõtteid on säilinud tervena, nagu Kehra sulfaattselluloositehas, Kohila paberivabrik, Järvakandi klaasivabrik, Saku õlletehas, Ellamaa elektri jõujaam, Keila riidevabrik jne.
Siinjuures peab mainima ka kohalike tööliste ennastsalgavat tegevust, kes lõid tagasi Saksa süütajate katsed hävitada tähtsad ettevõtted. Maa on vabanenud hitlerlikust luupainajast. Taas on kehtimas nõukogude võim linnas ja maal ning inimesed asuvad rahulikult tööle.
Elagu sangarlik Punaarmee ja tema Eesti Rahvuskorpus, kes vabastas Harjumaa fašistide ikkest!
