Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aastatagusega võrreldes 20 protsenti ja sellest märgatav osa on ka toiduainete hindades, mis lööb valusalt inimeste rahakoti pihta. Hinnatõus pole aga paraku veel läbi.
Sõda Ukrainas kergitab energia ja toidu hindu nii, nagu seda pole ammu nähtud. Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul mõjutab toidu kallinemine eelkõige väiksemate sissetulekutega peresid, kus kulutatakse toidule 30% eelarvest, jõukaima kümnendiku hulgas on see vähem märgatav ehk 14%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis aastaga 31,8%. Seal on osa ka toidutööstusel ja statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani andmeil oli toiduainete tootmises hinnatõus 18,5%.
Sügisel jõuab hinnatõus ka õlleletti, teravilja ja suhkru hinnatõus võib seda kergitada lausa poole võrra.
Toidutööstus on kriisis
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on toidutööstuse sektor sattunud olukorda, kus see pole olnud aastakümneid.
„Viiruskriisist tulime ilusasti välja ja suutsime toiduga varustamise kindlustada. Praegu on aga sektoris koos mitmed kriisid ning nendega hakkamasaamine on tõeline väljakutse – viiruskriis, mis pole kusagile kadunud, tööjõupuudus, energiakandjate kriis ja meeletu hinnatõus, millele lisandus veebruarist ka sõda,“ ütles Potisepp Harju Elule.
Lisaks nimetatutele on aga tema sõnul käimas veel üks sõda – kaubanduskettide, eriti välisomanikele kuuluvate kaubanduskettide omavaheline hinnasõda, mis mõjutab oluliselt Eesti tootjate käekäiku.
„Tuleb tõdeda, et sel-listes tingimustes, kus tootmissisendite hin-nad jätkavad tõusu, ootavad ees uued hinnatõusud ka toidu-ainetele.“ Sirje Potisepp
Juba enne sõda sattus toiduainetööstus olukorda, kus lühikese aja jooksul tõusis järsult kõikide tootmissisendite hind. „Toidutootmise alustala – teravilja hinnad – on tõusnud aastatega kordades ning hinnatõus jätkub. Elektri hind on meie ettevõtetele tõusnud keskmiselt kolm korda, kütuse hinnatõusud on kergitanud logistikakulusid 30 protsenti, gaasi hind on tõusnud rohkem kui viis korda ja kallineb veelgi,“ loetles Potisepp.
Seejuures on toidutööstused suurimad tööstuslikud gaasitarbijad. Gaasi vajab toidutööstus eelkõige erinevates põletite ja soojuskiirguri tehnoloogiaid sisaldavates tootmisprotsessides nagu kuumutamised, keetmised, aurutamised, põletamised ja kuivatamised. Lisaks kasutatakse maagaasi tootmis- ja laohoone ruumide kütmisel.
Lisame siia juurde ka pakendite hinnatõusu 50% ja palgatõusu toidusektoris 10%.
Hinnad tõusevad veelgi
Potisepa hinnangul ei ole praegu kõikide toodete hinnatõusud veel lõpphindadesse jõudnudki, sest hindu hoiab all kaubanduskettide omavaheline hinnasõda, kus üliodavate hindadega teatud toodetele meelitatakse ostjaid just konkreetsesse poodi.
„Tuleb tõdeda, et sellistes tingimustes, kus tootmissisendite hinnad jätkavad tõusu, ootavad ees uued hinnatõusud ka toiduainetele. See on paratamatu – ettevõtted ei saa kahjumiga toota, sest nii ei jää meie tootjad ellu,“ nentis Potisepp.
Vaadates eelmise aasta sektori kasumit, on näha, et see on koroonaajast alates langenud ja eelmise aasta viimases kvartalis moodustas see müügitulust vaid 2,4%, toidutööstuste aasta esimese kvartali kasum oli aga vaid 3 miljonit eurot. „See tähendab, et sektoris osad ettevõtted töötavad sisuliselt juba praegu kahjumiga, näiteks lihasektor, osad kasumi-kahjumi piiril ning osad ilmselt väikeses kasumis, näiteks piimasektor,“ selgitas Potisepp.
Kui ettevõtetel kasumit peaaegu pole, siis ei ole nad võimelised tootmisi kaasajastama, töötajate palku tõstma ega järjest karmistuvaid keskkonna- ja pakendinõudeid täitma.
Ostuvõime languses, inflatsioon kasvus
Lisaks on languses ka tarbijate ostuvõime. „Oleme tarbijate sissetulekute ja rahakotiga otseses seoses. Enne hinnatõusude algust jagunesid uuringute järgi Eesti tarbijad kolme alagruppi nii, et 20% tarbijatest võib endale alati lubada, mis meeldib, 20% tarbijatest pidi vaatama, mida üldse endale lubada saab ja ülejäänud, 60% tarbijatest otsis soodus- ja kampaaniahindu. Nüüd on ilmselt järsult kasvanud ja kasvamas nende tarbijate osakaal, kes peavad väga kalkuleerima, mida endale ka toiduainetest üldse lubada saab,“ ütles Potisepp.
Lisaks kimbutab meid inflatsioon, mis annab tunda igas eluvaldkonnas ja mõjutab inimeste toimetulekut. Kuigi majandus ja keskmine palk näitavad samuti kasvutrendi, on tempo oluliselt väiksem. Aastane inflatsiooni on u 20%, mis tähendab reaalsissetulekute ja ostujõu järsku langust.
Kui suur toidu hinnatõus olema saab, ei osanud Potisepp enne järgmist sügist ja uut teraviljasaaki prognoosida. Osalt sõltub see ka sellest, kas riik leiab vahendeid, et kompenseerida toidutööstustele hinnatõusu.
Riigikogus peetud inflatsiooni-teemalisel arutelul leidis ka majandusekspert Raivo Vare, et energiakandjate ja toiduainete hinnatõus sügisel jätkub.
Kõiki mõjutab, kuidas lahenevad teemad, mis poliitikas praegu on õhus olnud – näiteks toiduainete käibemaksu ning elektri- ja kütuse aktsiisi ja käibemaksu võimalik langetamine.
Kolm ettepanekut võimuliidule
Roomet Sõrmus, põllumajandustootjaid ja toidutööstusi koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
Uuele võimuliidule on kolm kiireloomulist ettepanekut, milleta on keeruline turvaliselt sellele sügisele ja järgmisele aastale vastu minna: gaasitarnete kindlustamine toidutööstustele, energiakulude ohjamine ja põllumajanduskütuse aktsiisi langetamine 2023. aastal ning ausa konkurentsikeskkonna tagamine kodumaisele põllumajandus- ja toidutootmisele.
Võimukõnelustel keskendutakse tugevalt laste ja perede toetamisele, kuid vähemalt samavõrd kriitiline teema on, kas ja millise hinnaga toitu suudavad kodumaised tootjad pakkuda tarbijatele sellel sügisel ja lähiaastatel. Toiduainete kiire hinnatõusu leevendamiseks ja kodumaise toidutootmise hoidmiseks tuleb astuda samme juba täna.
