Sügisesest pööripäevast hakkavad ööd muutuma aina pikemaks ja päevast valget aega jääb aina vähemaks. Pööriajal, mis Eestis oli tänavu 22. septembril kell 18.19, on päev ja öö sama pikad – 12 tundi. Vanarahvas pidas aga sügise alguseks mihklipäeva, mis on 29. septembril.

Ekvaatoril puuduvad aastaajad täiesti ja pööripäeval liigub Päike seal täpselt idast otse üle seniidi otse läände (muul ajal mitte nii täpselt). Päike paistab seal kogu aasta 12 tundi ja sama pikad on ööd; siia mahuvad ka lühiajalised koit ja eha.

Meil, kes me asume aga põhjapoolusele lähemal kui ekvaatorile, on aastaaegade vaheldumine vägagi tuntav ja pööripäevad tähtsad. Pärast sügisesest pööripäeva muutub ilm tavaliselt jahedamaks ja vihmasemaks, päikest näeb harvem. Samas muutub loodus värviliseks ja lehed langevad puudelt, valminud on tera-, köögi- ja puuviljad, seened ja muud metsaannid. Rändlinnud kogunevad parvedesse, et alustada lendu lõunamaale. Sügiseses karges õhus võib tunda juba talve lähedust.

Vanarahvas uskus, et kui mihklipäevaks pole pääsukesed veel ära lennanud, siis tuleb soe sügis. Kui puulehed hakkavad langema enne mihklipäeva, siis tuleb varajane talv. Kui mihklipäeval on selge ilm, siis tuleb külm talv. Kui aga pilves, siis sula.

Sügise alguse püha

Eesti rahvakalendris on mihklipäev ajaliselt pööripäeva lähedale jääv suve lõpu ja sügise alguse püha. 5. sajandil kuulutas katoliku kirik sügisese pööripäeva peaingel Miikaeli ja kõikide inglite pühaks, sealt ka päeva nimi.

Kõige otsesemalt on mihklipäeva kombestik seotud maaviljeluse ja karjakasvatusega. Jüripäev oli põllutööde ning karjatamise algus, mihklipäev nende lõpp.

Rahvakalender.ee kirjutab, et vili pidi põldudelt koristatud olema, kartul võetud ja juurvili keldrisse viidud. Jäid ainult künnitööd, et järgmisel kevadel oleks hea jälle sinna vilja külvata. Mihklipäevast alates läks inimeste elu kergemaks, sest tööd jäi vähemaks ja talveks oli toiduvaru kokku kogutud. Seetõttu oli mihklipäev suurte pidude ja kooskäimiste aeg. Mihklipäeva ajal korraldati sageli ka laatasid, mis oli oluline kokkusaamis- ja lõbutsemiskoht; tehti ka mihklituld. Mihklipäeva laatu peetakse tänapäevalgi.

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi folklore.ee järgi lõppes mihklipäeval karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjalapsed said kooli minna. Sageli üritati aga karjust kinni hoida kuni esimese lumeni. Samuti lõppesid mihklipäevaga jüripäeva paiku suveks kaubeldud abiliste ehk suiliste lepingud. Nii oli see veel 19. sajandil.

Vanad tavad on kadunud

Päeva pühitsemise olulisemaid näitajaid on olnud rikkalik toidulaud sügisandidega. Mihklipäevaks keedeti sülti, tehti õlut, küpsetati uudseleiba (käesoleva aasta uuest rukkisaagist küpsetatud leib), keedeti lihasuppi. Lauale pandi hooaja viimane või.

Traditsiooniliselt toimusid sellel ajal põllutöödega seotud rituaalid ja talitused. Õlut on 19. sajandil ohvriannina maale, lihakeetmisvahtu laudaseintele visatud. Sellised ohvrid pidid tagama lambaõnne tulevaseks aastaks. Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud veel kukk, kelle vere piserdamisest talliseintele on loodetud hobuseõnne.

Kartusel, et lambad haigestuvad, välditi läänesaartel ja mujalgi nende pügamist või villaketrust. Teisal vedasid karjased valget oinast või kitse kolm korda ümber kivi, arvates, et siis tuleb lumi rutem maha. Mõnel pool usuti, et pööripäeval sündinud inimese elukäik pöördub tavapärasest erinevaks.

Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tuntakse seda päeva ütluse „igal oinal oma mihklipäev“ kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus või karistus. Veel 20. sajandi alguses oli ütlusel üsna konkreetne sisu, sest mihklipäevaks tapeti lammas.

Mihklipäeval on Mihkli-nimeliste meeste ja poiste nimepäev. Üks vana komme oli selline, et magamise ajal seoti Mihklil jalad kinni, pärast ärkamist ja paeltest vabastamist pidi Mihkel naljategijaid kostitama.

Statistikaameti andmeil oli 2025. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Mihkel 2881 mehel. Kõige rohkem Mihkleid on vanuses 30–40. Mihkel on populaarsuselt 48. mehenimi. →

Mihklilaadad ja -peod Tallinnas ja Harjumaal

Nii nagu vanasti, peetakse ka tänapäeval mihklipäevale eelneval või järgneval nädalavahetusel mihklilaatu, kus kaubeldakse tavaliselt aiasaaduste, mee ja käsitööga, aga samuti peetakse ka pidusid.. Valik neist allpool.

Oktoberfest Tallinn – põhjamaine lõikuspidu

26. septembrist 5. oktoobrini 2025 Tallinna Lauluväljakul

Peotelk on 1600-kohaline, teenindajaid on 100, kokkasid 60. Esinejad on nii Eestist kui ka kaugemalt. Menüü on pühendatud traditsioonilistele Oktoberfesti hõrgutistele, mis on valmistatud parimatest Eesti toorainetest.

Kauplejate alal on esindatud käsitöö, kohalikud tooted, suveniirid ja muud kaubad. Avatud on lõbustuspark. Peoplatsile ja toidutänavale on sissepääs tasuta.

Tallinna Toidumess – Tallinn Food Fair

24. ja 25. septembril Unibet Arenal Tallinnas

Eesti toiduvaldkonna spetsialistid kogunevad taas, et jagada uusi ideid, tutvustada oma tooteid ja teenuseid ning edendada toidukultuuri.

Üle viie tuhande külastaja-erialaspetsialisti ja ligi paarisaja eksponendi osavõtul on messil võimalik tutvuda uusimate toidutrendide, tehnoloogiliste lahenduste ja innovatsiooniga, leida uusi koostööpartnereid ning saada inspiratsiooni oma ettevõtte arendamiseks.

Luige vanavara- ja käsitöölaat

27. septembril Luige Näituseväljakul kell 9–16

See on Eesti üks suurimaid ja mitmekesisemaid vanavaralaatasid, kus saab avastada ainulaadseid aardeid, antiikesemeid, käsitööd ning retrostiili esemeid. Kindlasti on laadal esindatud ka ehtne kodumaine talu- ja toidukaup.

Tegevust pakutakse ka lastele –airjump hüpped, batuudid, lasketiir, hiigelmullide tegemine jm. Pilet maksab 3 eurot.

Kiili vanasõidukite ralli vanavara ja sügissaaduste laat

27. septembril kell 12–18 Kiilis Nabala tee 12

Toimub lustisõit, autode tutvustus, vanasõiduki klassi autoralli jpm.

Suur Tondiraba sügislaat

28. septembril kell 10–16 Tondiraba pargis Tallinnas, Lasnamäel

Laadalt on võimalik osta talukaupa, kalatooteid, marju, mett, maiustusi, aga ka riideid, aksessuaare ja mänguasju. Laada alal on ka toitlustus ja atraktsioonid lastele, nt tasuta batuut, suhkruvatt ja animaatorid.

Piiriveere sibula ja kala päev Vabaõhumuuseumis

4. oktoobril kell 10–15 Eesti Vabaõhumuuseumis

Sibula ja kala päeval saab osa setude ja vanausuliste lõikusaja pidupäevast. Kuna mõlemad rahvakillud on kuulsad köögivilja kasvatuse ja kalapüügi oskuse poolest, toimub laat, kust on võimalik kaasa osta parimat Peipsi sibulat, mitmesugust kala ja muud head-paremat.

Tutvuda saab Peipsiveere ja setu toidukultuuri ning käsitööga.

Autoga on võimalik tasuta parkida nii peavärava parklas kui ka muuseumi tagumises parklas.

Põhja-Tallinna suur sügislaat

5. oktoobril kell 10–16 Stroomi rannaalal Tallinnas

Sügislaadal on müügil sügiseselt kirju kaubavalik ligemale 70 müüjalt. Laadalt on võimalik osta talvised kartuli, mee, sibula, seene, jõhvika ja küüslaugu varud, esindatud on ka suur valik talu- ja kalatooteid. Laadalt ei puudu ka erinevad riided, mütsid ja jalanõud jm.

Kohapeal ka toitlustus ja erinevad atraktsioonid lastele.

HEA TEADA

Aastas on neli pööripäeva

Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsil märgib kevade algust, siis ületab põhjapoolkeral päeva pikkus öö pikkuse.

Suve algus on suvisel pööripäeval 20. või 21. juunil, siis hakkab põhjapoolkeral öö pikkus suurenema.

Sügisene pööripäev on 22. või 23. septembril ja pärast seda ületab öö pikkus päeva pikkuse.

Talvine pööripäev 21. või 22. detsembril on astronoomilise talve algus. Sellest alates päeva pikkus suureneb ja öö pikkus väheneb. Tänavu toimub see 21. detsembril kell 15.03