Riigikogu on vastu võtnud seadusemuudatuse, mis võimaldab jahipidamisel kasutada öösihikut. Kui vaadata sedapidi, et tegu on vahendiga võitlemaks sigade Aafrika katkuga, on öösihik jahimeeste jaoks hea abivahend, looma- ja looduskaitsjate silmis on see aga negatiivne otsus.

Riigi poolt on antud jahimeestele ülesanne – metssigade arvukuse piiramine. See ei ole Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsi sõnul riigipoolne palve, vaid käsk, mille täitmata jätmine võib kaasa tuua sanktsioonid. Eelmise aasta lõpul hakkas katk taas aktiivsemalt levima ja meie seafarme ohustama.

Et öösihiku kasutuselevõtt salaküttimise arvu suurendaks, Korts ei usu, sest Eesti jahimees on tema sõnul seadusekuulekas. „Kui võtame kasutusele kaasaegseid tehnilisi vahendeid, siis tasub meeles pidada ka riigikaitselist aspekti. Need ja muud vahendid kuuluvad nimekirja, mida Ukraina ja tema vabaduse eest võitlejad enim vajavad,“ lisab Korts.

MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) metsanduse- ja looduskaitse ekspert Mati Sepp leiab, et öösihiku lisamine jahirelvastusse ja EJSi vankumatu seisukoht – salaküttimisega mitte tegeleda – saab olema väga ohtlik kombinatsioon. Eestis on ligemale 15 000 jahimeest ja selleks, et loodusele öösihikuga kahju teha, piisab ka 300st jahimehest, kes seda väärkasutavad.

Eelised jahinduses

Öösihiku kasutus annab võimaluse senisest efektiivsemalt öise eluviisiga metssigade arvukuse reguleerimiseks. „Efektiivsemalt tähendab ka loodussõbralikumalt ja ressursse hoidvalt. Ei pea nii palju kütust ja muud ressurssi kulutama, ka aeg maksab ja jahimehed teevad seda kõike oma vabast ajast,“ selgitab Tõnis Korts.

Samuti tagab see oluliselt parema turvalisuse kui praegu, mil on lubatud kasutada lampe. Valgusvihk valgustab ainult lühikest distantsi ja seda, mis on taga, pole näha. Öösihik annab jahimehele tunduvalt parema turvalisuse, nägemissügavuse ja -kauguse. Sepp leiab, et öösihik annab jahimehele mugava eelise, kuna võimaldab telefonist rajakaamera abil söödale või soolakule tulnud looma jälgida.

Loom on sööma tulles ülimalt ettevaatlik isegi öösel, aga kui ta juba söömas on, siis on tema hirmulävi ümbritseva osas vähenenud. Kui pilt sobivast ulukist käes, tuleb ainult korraks metsa minna ja päästikule vajutada. Siiani oli takistuseks ööpimedus, mis seda laadi jahti vähesel määral ohjeldas, selle mure lahendas öösihik.

Konfliktsed juhtumid

Miks avalikkus sedalaadi jahi probleemidest miskit ei kuule ega tea? „Üldpõhimõte on, et riigil on vaja jahimehi, kes ohjaks metsas ulukite arvukust ja korrale kutsumine võib viia selleni, et jahimehed hakkavad protestima. Kuid on erandlikke olukordi, kus keskkonnaagentuuri töötajate emotsionaalne seisund ületab kriitilise taseme ja kõneldakse meediale, mis metsas tegelikkuses toimub,“ räägib Sepp.

Üks sedalaadi juhtum leidis aset 2017. aastal septembri lõpus, kui jahimees lasi ööpimeduses maha GPS kaelusega võimsa põdrapulli. Keskkonnaagentuur oli veendunud, et asi pole õige, aga kas kasutati öösihikut või mõnda muud keelatud abivahendit, seda ei saadudki kunagi teada. Asi päädis ainult üksteise süüdistamisega. Uluki lasknud jahimees keeldus ütlemast, mis kell ta uluki lasi, sest asi oli tema sõnul ametlik.

Järelvalvesse ei usuta

EJSi andmetel ei ole seni öösihiku kasutamist kuritarvitatud. „Eesti jahindus on üles ehitatud ühiskondliku kontrolli baasil ja selline järelevalve on kõige tõhusam. Üksteise järelt varastamist ei tolereerita ja see tuleb varem või hiljem välja,“ räägib Korts.

Kui ühendada rajakaamerad, mis saadavad loomast pildi ja öösihik, saab iga jahimees vähemagi vaevata tegutseda ööpimeduses nii, et keegi seda tähele ei paneks. EMA on kolmel korral keskkonnaameti kõrgete juhtidega kohtudes tõstatanud salaküttimise teema, tõdetakse vaid, et toimivaks järelvalveks ressursse pole.

„Sihiku kasutuselevõtt suurendab veelgi teadmatust metsas ja arvata, et keegi hakkab nüüd jahiühistu sees oma kaasjahimehi üles andma, on täielikult välistatud, sest jahiseltsid on kinnised, omavahel eluaegsest sõpradest koosnevad organisatsioonid. Mis toimub jahipiirkonna sees, jääb jahipiirkonna sisse. Need, kes julgevad teha koostööd keskkonnaametiga, satuvad jahinduses musta nimekirja,“ tõdeb Mati Sepp.

Öösihiku kasutamise tuvastamiseks peaks inspektor piltlikult öeldes jahimehe kõrval seisma.

Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige Katrin Idla on seisukohal, et kui öösihiku kasutamine jahirelvadel on lubatud, siis ahvatlus seda kasutada on suur ning tapva lasu järel on sihik hetkega eemaldatav. Öösihiku kasutamise tuvastamiseks peaks inspektor piltlikult öeldes jahimehe kõrval seisma.

„Kui lisame sinna veel õiguse kasutada helisummuteid, oleme reaalselt olukorras, kus puudub igasugune kontroll jahipidamise viisi üle ka väljaspool taudi levikut. Riigikaitseliselt on mõistagi oluline, et rahvas oleks relvastatud ja kasutaks ka parimaid võimalikke sihikuid. Selle argumendi toomine küttide rolli osaks on aga meelevaldne. Meil on olemas riigikaitseorganisatsioon – kaitseliit – ja inimeste relvastamine riigikaitselisel eesmärgil on selgelt nende rolliks,“ räägib Idla.

Tema hinnangul tuleks nakkust piirata söödaplatsidel ettesöötmise lõpetamisega taudi ajal, mis vähendab loomade omavahelist kokkupuudet. „On põhjendamatu sassi ajada riigikaitset ja küttimist. Küttimisoskusest on ka riigikaitses abi, kuid valgusvõimendi (lähiinfrapunavalgust võimendav elektro- optiline sihik) või infrapunasihik küttimiseks on selgelt õiglase ja eetilise jahi põhimõtteid välistav tehniline vahend. Tegelikkuses ei ole võimalik tagantjärele ühelgi moel vahet teha, kas loom on tapetud öösihikut kasutades või ilma,“ lisab ta.

Järelevalve tegevuste kohta annab ülevaate keskkonnaameti Valgamaa büroo juhataja Tanel Tiirats „Jahijärelevalve koosneb plaanilistest kontrollidest ja kaebustele reageerimistest. Plaanilised kontrollid suunatakse muu hulgas piirkondadesse, kus on varasemalt salaküttimist esinenud ja on kahtlus ebaseaduslikuks jahipidamiseks,“ ütleb Tiirats.

Jahijärelevalves on tema sõnul oluline roll ka jahimeestel, kes kahtlast tegevust märkavad ja sellest koheselt teada annavad. „Jahiinspektoreid võib kohata metsas nii päeval kui öösel, nii tööpäevadel kui nädalavahetustel, kuid igal ajahetkel inspektor kõikjale ei jõua. Seepärast on oluline hea koostöö kohalike jahimeeste ja maakondlike jahiseltsidega,“ ütleb Tiirats.

Aimatavad tagajärjed

Teatavasti on Eestis reegel, mis sätestab, et metsas oleks 1000 ha kohta mitte rohkem kui üks metssiga. Katk jõudis Eesti 2014. aastal, jahimehed täitsid oma kohust ja küttisid sigu senisest rohkem nii. Sigade arvukus oli 2018. aastaks peaaegu nullilähedane. Selle tulemusel kadus katk mitmeks aastaks ja jahimehed pidid hoidma metssigade arvukust madalal, juhuks, kui katk peaks naasma.

„Kuid mida tegi suur osa Eesti jahimehi – sigu hakati salaja söötma, kütiti võimalikult vähe ja metssigade arvukus hakkas suure kiirusega taastuma ja tõuseb tänaseni, ületas piirkonniti mitmekordselt riigi poolt ette antud arvukuse määra. Siis tuli ka katk tagasi. Jahipiirkonnad ja jahimehed oleks pidanud sellise skeemi loomise eest saama väga karmi karistuse, aga riik andis selle eest jahimeestele öösihiku! Metssigade jaoks tähendab katku Eestisse jõudmine piinarikast surma. Ajalugu kordub, aga selle erinevusega, et seekord on jahimehed õppinud, et katkust tuleb kasu lõigata ja riik skeemitamise eest ei karista,“ kõneleb Sepp.

„Eesti jahindus ei ole öösihikuks valmis, sest jahindusega pole asjad korras. Kuniks jahinduse valdkonnas ei ole riiklikku järelevalvet, peame hinge kinni hoidma, et me ühel päeval ei avastaks, et mõni uluk on langenud üleküttimise ohvriks. Hetkel toimib ülihabras tasakaal ja riigil pole jahinduse üle mingit toimivat kontrolli. Eesti jahiulukite saatus on täielikult jahimeeste südametunnistusel,“ on Sepp nördinud.

Lähiriikides samuti kasutusel

Öösihikud on erineva regulatsiooni ja lubatuse astmega kasutusel Austrias, Hollandis, Horvaatias, Luksemburgis, Lätis, Norras, Poolas, Rootsis, Sloveenias, Soomes, Šveitsis, Taanis, Tšehhis, Ungaris ja osades Saksamaa liidumaades. Üheski riigis, kus öösihikud on kasutusele võetud, teadaolevalt ulukite asurkondade seisund halvenenud ei ole. Eesti jahimehed suhtuvad ulukiasurkondadesse vastutustundlikult ja teavad vägagi hästi, et selle ületarbimisest kaotavad nad ise kõige enam.

„Öösihiku kasutamise õigus ei teki automaatselt pärast jahiseaduse vastava muudatuse jõustumist. Ulukite kaudu leviva haiguse tõkestamiseks on keskkonnaametil õigus kehtestada tingimused ja ajavahemik, mille jooksul on lubatud ulukite laskmine öösihikut kasutades. Vastavat otsust veel tehtud ei ole. Selleks soovib keskkonnaamet kõigepealt kokku saada ja ära kuulata taudi tõrje eest vastutava põllumajandus- ja toiduameti seisukoha,” selgitab keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.