Kevadel tärkab loodus ja meeli rõõmustab päikesepaiste, kuid paljude jaoks toob see ka tüli, kuna õitsevad taimed põhjustavad allergiat.

Kui kevadel või suvel tekib nohu, millega ei kaasne viirusinfektsiooni tunnuseid (nagu valus kurk) ning sümptomid sõltuvad mingil määral toas või õues olemisest, võib kahtlustada õietolmuallergiat. Eesti allergialiidu andmeil on õietolmuallergia umbes 150 000 eestimaalasel.

Maailma levinuimaid kroonilisi haigusi

Allergia on organismi ülitundlikkus, ebatavaline kaitsereaktsioon välisele ärritusele. „Allergiline reaktsioon tekib siis, kui organism reageerib tavatult tugevalt mõnele tegurile nagu tolmule, toidule, putukahammustusele või haigustekitajale. Allergia on üks levinuimaid kroonilisi haigusi üle maailma,“ ütleb Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili.

Benu Pargi apteegi farmatseudi Lauri Baari selgitusel on nii allergia kui ka viirusliku haiguse sümptomid sarnased ning mõlemal juhul on sagedased tunnused aevastamine, vesised ja sügelevad silmad, tilkuv nina, köha ja ninakinnisus, aga kindel erisus on, et allergiaga ei teki palavikku.

„Allergiale võib viidata turses silmaalused või ka sügelus pea piirkonnas: ninas, kõrvalestadel ja suu ümbruses, mõnikord ka üle keha,“ loetleb Baar.

Südameapteegi proviisori Mariana Džaniašvili ütlust mööda on kindlaim ravi allergiat põhjustava allergeeni vältimine. Foto Südameapteek 

Džaniašvili kinnitusel võivad peale taimede õietolmu põhjustada allergiale iseloomulikke sümptomeid ka tubakasuits, toiduained, tolmulestad, hallitusseened, koduloomad, putukate mürgid, ravimid ja muud ained ümbritsevast keskkonnast.

Mais ohustab kase, tamme ja võilille õietolm

Kui rääkida õietolmuallergiast, siis allergialiidu andmeil on pollinoosi ehk heinapalaviku peamine põhjusta sarapuu-, lepa- ja kasetolm. „Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais. Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm,“ seisab liidu kodulehel.

Džaniašvili ütlust mööda kulgeb haigus tavaliselt hooajaliselt ja raskus varieerub igal aastal, sõltudes õietolmu allergeensusest, kontsentratsioonist, meteoroloogilistest tingimustest ja inimese enda ülitundlikkuse lävest.

Allergiaid päris välja ravida pole võimalik, kuid sümptomeid saab edukalt ennetada ja leevendada. „Kindlaim ravi on allergiat põhjustava allergeeni vältimine,“ nendib proviisor.

Lauri Baar lisab, et kõige tähtsam leevendusabinõu on allergeenide ehk õietolmu eemaldamine ninast ja silmadest, et nad ei tekitaks edasisi vaevusi. Haigusnähte aitavad kontrolli all hoida ja leevendada ka mitmed suukaudsed ravimid ja paikselt kasutatavaid nina- või silmaravimid.

Pöörduda tuleks perearsti poole

Baar soovitab allergiamurest esmalt rääkida oma perearstiga, kes suunab vajadusel edasi allergoloogi vastuvõtule, kus selgitatakse välja, mis täpselt allergiat tekitab. „Kui on teada, mis täpselt allergilise reaktsiooni vallandab, siis on seda allergeeni tulevikus kergem vältida ning teisalt saab seda allergeeni teades määrata täpsema ja tõhusama ravi,“ selgitas Baar.

Kui allergiat ei ole diagnoositud, soovitab Džaniašvili teha IgE-antikehade testi (need antikehad on seotud ülitundlikkuse ehk allergiaga) ja seejuures testida võimalikult laia spektrit allergeene.

Ka allergialiit soovitab minna õigeaegselt diagnostikale (nahateste tehakse õitseaja lõppedes), et alustada varakult ravi, mis võimaldab ka pollinoosihaigel olla kevadel ja suvel aktiivne ja töökas ning ettevaatusabinõusid arvestades ilusat ilma nautida.

Lohutuseks tõik – uuringutega on kindlaks tehtud, et ligi viiendik inimesi vabaneb vanemaks saades allergiast.

Mida teha õietolmuallergia puhul?

• Kuivade ilmade ajal tuleb õues viibida hommikuti ja õhtuti.
• Ohutum on jalutada mere ääres.
• Põletikuliste silmade kaitseks kanda päikeseprille.
• Autoga sõites ei tohi avada aknaid.
• Ei ole soovitav käia metsas, heinamaadel.
• Tuppa ei maksa tuua urbi, lõikelilli; ei ole soovitav kasvatada toas ka püsililli, eriti toataimi.
• Korterit tuleb tuulutada ühe akna kaudu, mille ette riputada märg lina või spetsiaalne kaitsefilter.
• Tolmu tuleb pühkida iga päev märja lapiga.
• Pesu ei tohi kuivatada õues.
• Kui käiakse juba paljapäi, tuleb enne magamaminekut juuksed õietolmust puhtaks loputada.
• Toidu valmistamisel arvestada ristallergia võimalusega.
• Tuppa võib muretseda õhupuhastusseadme.
• Vaadake Eesti õietolmu seireandmed www.allergialiit.ee/
oietolmu-seire.
Allikas Eesti allergialiit

Allergiaravimite valik on lai

• Teise põlvkonna antihistamiinikumid on eriti efektiivsed aevastamise, ninasügeluse ja vesise nohu korral.
• Kasulik on mereveelahus, millega nina loputada – allergiahooajal võib seda teha sagedasti, et allergeenide hulka vähendada.
• Allergiavastased silmatilgad aitavad kiiresti leevendada silmade allergianähte nagu punetus, kihelus või vesisus.
• Ninasisesed kortikosteroidid on efektiivsed allergilise riniidi ja ninakinnisuse korral.
• Paikseks raviks nahanähtude korral kasutatakse glükokortikoidhormoone sisaldavaid kreeme, mis vähendab naha sügelust ja põletikku.
Allikas Südameapteek