Reaalnäitajates on majandus langenud juba seitse kvartalit järjest ja prognooside kohaselt langus jätkub. Milline on olukord tööjõuturul? Harju Elu küsimustele vastavad töötukassa spetsialistid Lauri Kool ja Anniki Paulus.

Kui palju on töötukassas praegu registreeritud töötuid? Milline on seis võrreldes möödunud aastaga?

Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool: Nagu aasta esimestel kuudel ikka, on registreeritud töötus ka sel aastal jaanuaris ja veebruari alguses kasvanud. Kuna viimastel aastatel on töötus pidevalt kasvanud veidi rohkem ja vähenenud suveperioodil veidi vähem, siis on ka töötus tasapisi kasvama hakanud.

Koroonakevade tipuni 2021 on veel veidi minna, siis oli registreeritud 57 600 töötut. Aga siis polnud meil veel sõjapõgenikke. Nüüd, veebruari lõpu seisuga on töötukassas arvel 56 100 klienti, Tallinna ja Harjumaa number kokku on 26 200.

Töötuse määr Eestis on 8,1% ja Harjumaal 7,5%. Nii et keskmisest veidi parem. Ja aastaga pole maakonnas tööpuudus kasvanud. Võrreldes Ukraina sõja eelse ajaga on tööpuudus kasvanud – 2022. aasta jaanuari lõpus oli Eestis 44 900 registreeritud töötut, maakonnas 20 100.

Kas on ka midagi positiivset välja tuua?

Seekordses majanduslanguses on tööpuuduse kasv pigem ühtlane kõigis majandussektorites. Kui koroona ajal olid turism, kultuur ja meelelahutus suured kannatajad, siis praegu registreerub töötuid erinevatest sektoritest. Näiteks on töötlevas tööstuses olnud viimase aasta jooksul palju koondamisi. Aga et see on kõige suurem sektor, siis on ka palju tööpakkumisi.

Töötuse määr Eestis on 8,1% ja Harjumaal 7,5%. Nii et keskmisest veidi parem. Ja aastaga pole maakonnas tööpuudus kasvanud.

Positiivse poole pealt saab ka välja tuua, et uute tööpakkumiste arv pole langenud. Töötukassa portaalis oli eelmiste aastate jaanuarikuudega sarnane arv pakkumisi – umbes 4000 uut töökohta. Seda on rohkem kui eelmise aasta lõpus.

Kuidas on pagulased mõjutanud tööjõuturgu?

Registreeritud töötutest on täna 7% Ukraina põgenikud, see number on kenasti vähenenud (arvel on umbes 3900 pagulast). Kuna need inimesed on meie tööturul, siis ilmselt oleks aeg mõelda neist kui tööotsijatest, kes meil on tööturul ja mitte enam vaadelda neid eraldi kui põgenikke.

Iga inimene, kellel on seaduslik alus Eestis olla ja kes tahab tööd teha, on meie jaoks tähtis ja me peame teda aitama. Harjumaal on seis natukene teine. Ei ole just uudis, et põgenikud on siiski kogunenud suurematesse keskustesse. Nii on ka Harjumaal 9% töötutest sõjapõgenikud (2200 tööotsijat).

Millal prognoosite tööpuuduse lage?

Arvan, et see saabub kuu aja pärast, märtsi lõpus. Seejärel annavad hooajatööd otsijaile võimaluse tööd leida.

Anniki Paulus. 

Tööpuuduse tippaeg on järelikult alles ees. Kuidas end töötuna arvele võtta, mida selleks vaja läheb ja kuhu pöörduda?

Tööotsijate teenuste osakonna juhataja Anniki Paulus: Selleks, et ennast töötuna arvele võtta, tuleb esitada töötukassale avaldus. Üks võimalus on teha seda e-töötukassa kaudu. E-töötukassa kasuks räägib see, et inimene saab endale sobival ajal ja kohas vajaliku avalduse esitada ja kogu protsess võtab aega vaid mõne minuti.

Loomulikult ei ole kõik e-teenuste usku ja sellega peab arvestama. Kui juhtub, et inimesel ei ole võimalik iseteenindusportaali kaudu või töötukassas kohapeal avaldust esitada, saab töötuks registreerida ka telefoni teel. Telefonitsi küsitakse töötu arvele võtmiseks ja edasiste tööotsingute toetamiseks vajalikke küsimusi, ka isikukoodi.

Vajadusel annavad töötukassa nõustajad teada, kui tuleb esitada täiendavaid dokumente. Kui avalduse esitajal on olemas tööleping või töö lõpetamise dokument, võiks need esitada koos töötuna arvele võtmise avaldusega või elektrooniliselt esitatud avaldusele juurde lisada. See on eriti oluline, kui tööotsija on töötanud välismaal.

Kellele makstakse töötuhüvitist?

Rahvakeeli on käibel töötu abiraha. Tegelikult sellist toetust pole olemas. On koondamishüvitis, töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Registreeritud töötule on Eestis kaks peamist toetust: töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis. Alguses määratakse registreerunud töötule töötuskindlustushüvitist n-ö baasperioodiks. See on staaži järgi: kui oled töötanud vähem kui viis aastat, siis on baasperiood 180 päeva, aga kui kindlustusstaaž on viis kuni kümme aastat, siis on baasperiood 210 päeva ning kümme aastat ja enam on baasperiood 300 päeva.

Alates eelmise aasta juunist analüüsib töötukassa töötuskindlustusstaaži kõrval ka olukorda tööturul. Kui tööpuudus on tavalisest madalam ja tööpakkumisi piisavalt, siis jääbki kehtima vaid baasperiood ja kauem hüvitist ei maksta. Kui olukord tööturul on keerulisem ja töötus kõrgem, siis võib baasperiood vastavalt töötuskindlustusstaažile pikeneda. Töötukassa annab inimesele ise eelnevalt märku, kui hüvitise periood pikeneb.

Kellele makstakse töötutoetust?

Enamasti on tegemist inimestega, kes on töölt lahkunud omal soovil. Tänased seadused ei luba sellisel juhul töötuskindlustushüvitist maksta. Küll aga on riik loonud töötutoetuse võimaluse. Töötutoetust saavad need registreeritud töötud, kes on varasema 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva tööl käinud ja kelle ühe kuu sissetulek on väiksem kui 362,70 eurot.

Kes saab koondamishüvitist?

Kui tegu on koondamisega, siis makstakse koondatud inimesele ka koondamishüvitist. Sel juhul on taas tähtis töösuhte pikkus ning see, kuidas töösuhe lõppes. Töötukassast saavad hüvitist need, kelle töösuhe kestis vähemalt viis aastat. Koondamishüvitist saavad küsida ka vanuse tõttu pensionile jäävad inimesed. Osa koondamishüvitisest maksab tööandja, osa töötukassa.

Hüvitist töötukassast peab taotlema tööandja, kelle kohustuseks on esitada töötukassale vormikohane avaldus viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest arvates. Mida ütlete veel? Kindlasti tuleks enne töötuks registreerimist ka mõelda, kas ollakse valmis tööotsingutega alustama, sest inimene, kes ennast töötuna arvele võtab ja riigilt toetust või hüvitist saab, peab aktiivselt tegelema ka uue töö otsimisega. Uue töö leidmine ei ole alati lihtne ja väga oluline on inimese enda soov ja motivatsioon tööd otsida.

Olulised numbrid

• Töötutoetuse päevamäär on 11,70 eurot ja 31-kordne töötutoetuse päevamäär 362,70 eurot.
• Töötuskindlustushüvitise maksimummäär on esimesel sajal päeval 88,22 eurot kalendripäevas ehk 2734,82 eurot 31 kalendripäeva eest.
• Alates 101. päevast on see 58,81 eurot kalendripäevas ehk 1823,11 eurot 31 kalendripäeva eest. Kindlustatule on alati tagatud töötuskindlustushüvitis miinimumsuuruses.
• Hüvitise minimaalne päevamäär on sel aastal 12,08 eurot. Minimaalne hüvitis 31 kalendripäeva eest on 374,48 eurot.

Kõikide summade puhul on tegemist brutosummadega.