Keskkonnaagentuuri tänavune aruanne „Ulukiasurkondade seisund ja küttimisssoovitus“ ütleb, et metskits elab täna juba nii hästi, et nende arvukust tuleb piirama hakata; kiskjate ridu harvendab aga kärntõbi, mille leviku üheks põhjuseks peetakse sooje talvesid.

„Soojade talvede tõttu on metskitsede arvukus tõusnud juba ligi viis aastat. Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv. Soojad talved on paraku soodustanud ka kärntõve levikut kährikkoerte ja rebaste seas, kellelt see häda on omakorda üle kandunud huntidele ja ka ilvestele. Möödunud aastal oli koguni pooltes meie hundikarjades kärntõves isendeid, mis on läbi aastate kõrgeim näitaja,“ ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Metskitsedega arvu kasvuga on lood jõudnud sinnamaani, et ainult jahimeeste abiga pole nende arvukuse langetamine enam „kuigi realistlik“, märgitakse aruandes. Näiteks juba mullu kütiti Eestis 15 807 metskitse, mis on võrreldes 2016. aastaga lausa 44% võrra enam.
Tänavuse loendusega saadud jäljeindeks on aga veel 11,5% võrra suurem kui mullu. Jäljeindeksi kasvu toetavad ka jahimeeste enda hinnangud, mille järgi on metskitsede arv tõusnud aastaga 13,7% võrra.

Muutub ohtlikuks

Kitsede arvu kiire kasv tähendab, et olukord muutub järjest ohtlikumaks ka teedel. Liiklusõnnetustes hukkunud metskitsede arv on suurenenud viimased neli aastat. Kui näiteks 2013. a hukkus liikluses 1128 kitse, siis mullu oli see arv juba 2849 ehk kaks ja pool korda rohkem. Lisaks liiklusohule teevad metskitsed aina rohkem kahju ka metsale.

Kuna möödunud talv ja kevad olid metskitsede jaoks taaskord soodsad, on oodata, et juurdekasv on ka tänavu tugevalt üle keskmise. Kasvanud on ka jahimeeste küttimissoov – kui mullus taheti küttida 12 600, siis tänavu soovitakse küttida juba 16 200 isendit.

Mullu registreeriti Eestis 65 sama-aastaste poegadega karu pesakonda, mis on enam-vähem sama arv, mis viimase nelja aasta jooksul. Fotod keskkonnaagentuur 

Metskitsede arvuks hinnatakse 2018. a talve seisuga 120 000–130 000. Et arv veelgi ei tõuseks, peaks jahihooajaga vähenema metskitsede arv 20 000 võrra. Jahimeeste võimekus on aga juba praegu piiri peal, märgitakse aruandes, seega peaks kaaluma seadusemuudatust, mis lubaks kitsi küttida ka detsembris ja jaanuaris.

Harjumaa jahimeestel soovitab keskkonnaagentuur 2018. a küttida 2100 metskitse, üle Eesti on soovitus 30 000.

Ilvest tuleb hoida

Üheks põhjuseks, miks metskitsede juurdekasv on muutunud juba probleemiks, on ilveste populatsiooni väiksus. Ilves on väga oluline kitsede küttija – näiteks mullu murdsid suured metsakassid lausa 20 000 metskitse, mis on märkimisväärselt rohkem kui jahimehed. Aastatel 2008–2010, kui ilveseid oli Eesti metsades rohkem kui praegu, murdsid nad lausa 40 000 metskitse aastas.

Seetõttu on keskkonnaagentuur teinud ettepaneku ka tänavu ilveseid Eestis mitte küttida. Kuigi nende arvukus näitab vaikselt tõusu märke, tähendaks ilveste küttimine, et jahimeestel endal jääks vajalik abi metskitsede arvu ohjamisel saamata.

Ilveste arv küll kasvab, kuid pole võrreldav metskitsede arvu kasvuga – aastast 2013 on ilveste arvukus jäljeindeksi põhjal suurenenud 53% võrra, metskitsede arv aga 222%.

Viimati lubati ilvest küttida 2015. a, mil tabati 19 looma. Kärntõve levik ja salaküttimine on keskkonnaagentuuri hinnangul kaks peamist põhjust, miks ilvese populatsioon on endiselt nii väike (2017. sügise seisuga u 400 looma), et küttida neid ei lubata. Erand tehakse jahimeestele siis, kui tegu on kärntõves isendiga.

Teise suure jahimehe, hundi olukord on stabiilne – mullu sügisel on vaatlusandmete põhjal Eestis 24 hundi pesakonda. Mullu kütiti 101 hunti, küttimiskvoot oli 112.

Nagu ilvesel, on ka hundil probleeme kärntõvega ning see mõjutab populatsiooni juurdekasvu. Samamoodi mõjub negatiivselt metssigade arvu järsk langus metsades. Kõige selle tõttu soovitab keskkonnaagentuur tänavu hunti 20-30%vähem küttida kui mullu. Kui palju täpselt, annab keskkonnaagentuur teada sügisel enne jahihooaja algust.

Põdrapullid.