Metsateraapia ehk shinrin-yoku on praktika, mille käigus viibitakse looduses pikemalt ja kohaloluga, et parandada nii vaimset kui ka füüsilist heaolu. Metsarahvapäev tõi taaskord tähelepanu looduses viibimisele ning tundmise, et ainuüksi metsa minemine on juba teraapilise mõjuga.

Linnakeskkonnas on palju stiimuleid, mis hoiavad meie aju pidevalt rakkes. Loodus seevastu pakub keskkonda, mis aitab meil vaimselt taastuda. Uuringud kinnitavad, et metsas viibimine alandab stressihormoone, tugevdab immuunsust ja soodustab sügavamat lõõgastumist. Linnamelu pideva ülekülluse kõrval pakub loodus meile võimalust taastuda ja laadida oma akusid.

Metsa mahuvad kõik!

Metsarahvapäev on ellu kutsutud, et aidata teadvustada metsa erinevaid rolle. Kui vaadata ürituste laia spektrit – tööstuste külastustest seeneretkede ja metsapeoni, on näha, et need erinevad rollid on inimestele olulised ja täiendavad üksteist.

„Oleme väike ja looduskeskne rahvas ning usun, et inimesed näevad hästi seda mitmekesisust, mida mets pakub. Looduses viibimiseks on meil väga head võimalused kasvõi riigimetsa matkaradade näol ning need on vabalt kättesaadavad kõigile,“ kõneleb Susi Sosinad MTÜ tiimis tegutsev matkakorraldaja Kadi Saar.

„Sellised korraldatud päevad on olulised, et julgustada inimesi metsa minema ja metsa paremini tundma õppima. Metsa kogeda saab kõige paremini ikka metsas kohapeal,“ lisab ta.

Loodus annab mõtetele ruumi

Kadi märkab, et tunneb looduses viibides, kuidas ruumi tuleb juurde. „Kui enne metsa või mere äärde minekut on pea mõtteid täis, siis pärast looduses olemist on justkui kõik see tühjaks jooksnud ja avarust mu mõtetesse ning olemisse juurde tulnud. Enim hindan just mitmepäevaseid matku, kus ei pea mõtlema muule kui rajale, söögile ja telgi ülespanekule,“ kõneleb ta. Linnaruumi jäävad maha ootused, kohustused, rollid ja nõudmised ning metsas saab kõike kogeda puhtalt lehelt. See toob rahu ja kerguse, mida mujal pole võimalik leida.

„Oma vaimse ja füüsilise heaolu eest hoolitsemine on meie igaühe vastutus, et suuta kaaslasena, lapsevanemana, sõbrana, pereliikmena ja töökaaslasena olla parim versioon endast. Väsinuna või ülekoormatuna ei jaksa me olla olemas ei endale ega teistele,“ leiab Kadi.

20. septembril Metsarahvapäeva raames toimunud metsapidu on üks hea näide. Üheskoos lõime võimaluse kokku tulla, kohtuda, tutvuda nii konkreetse paiga kui ka ümbritsevate inimestega, nautida kohalolus just seda päeva ja kordumatut hetke.

„Meil on juba mõned plaanid ka eesootavateks sügiskuudeks – nende kohta leiab täpsemat infot sotsiaalmeediast. Susi Sosinad MTÜ matkadel ja sündmustel võtame oma teekaaslased vastu just sellisena nagu nad on, ning pakume hetki, mis aitavad kiirest elutempost rahuneda. Ka mets võtab meid vastu hinnanguteta ja see väga toetab avatud vestlusi ning omavahelist ühenduse loomist,“ selgitab Kadi.

Ekraaniaja tasakaalustamine

Laste puhul on sagedaseks mureteemaks liigne ekraanide taga viibimine – just looduses olemine pakub ka siinkohal lahendust. Kuna Kadi on tööalaselt olnud palju seotud just laste ja noorte heaolu teemadega, on ta ka seda murekohta tihti märganud. Kui ekraaniaeg kipub aju üle stimuleerima, siis looduses viibimine tasakaalustab lapse aju arengut ja toetab neid protsesse, mis digikeskkonnas viibides võivad hoopis pidurduda.

Tuues kasutajani kiiresti uut informatsiooni, aktiveerib nutiseade ajus tasusüsteemi, mis tekitab meeldiva tunde väga väikese pingutusega. See soodustab sõltuvuslaadset käitumist ning selgitab, miks me ikka ja jälle telefoni järele haarame.

„Loodus pakub lapsele teistsugust stimulatsiooni, mis ei koorma aju üle, vaid vastupidi – aitab närvisüsteemil rahuneda ja taastuda. Nii paranevad tähelepanuvõime, tunnete juhtimine, töömälu ja probleemilahendusoskused ning väheneb ärevus. Vaba mäng looduses arendab lisaks kujutlusvõimet, kohanemisvõimet ja motoorseid oskusi,“ kõneleb Kadi.

„Oma matkadel lubame lastel loodust kogeda just nende valitud rütmis ja viisil. Seda protsessi on nii põnev kõrvalt jälgida! Missuguseid mänge lapsed looduses mängivad, kuidas iga toigas või känd saab tähenduse ja rolli. Kui esialgu võib loodusesse minek tunduda lapsele tüütuna, siis kohale jõudes loksub kõik paika ja loodus teeb oma töö. Mulle näib, et lapsed on looduses olles alati kuidagi ehedamad ja õnnelikumad,“ lisab ta.

Võta aeg maha!

Selleks, et tuua oma ellu rohkem rahu ja kohalolu, veeda rohkem aega looduses.. „Võta hetki, mil saad tõeliselt aja maha võtta ja metsas olemist kogeda. Mitte lihtsalt metsarajalt läbi tuhiseda, vaid tõesti samblal pikutada, pilvi vaadata ja metsalõhnu sisse hingata,“ kõneleb Kadi. Kui esiti tundub hirmus üksi minna, võib alustada kahekesi või grupiga, ent ka siis tasub endale lubada hetki täielikus vaikuses. Kambakesi koos olles kipume keskenduma pigem omavahelisele vestlusele ja puhkuse ning kohaloluhetked võivad jääda napiks. „Vaikuses läbikäidud kilomeetrid annavad võimaluse pöörata tähelepanu oma mõtetele, tunnetele ja vajadustele ning märgata loodushetki – isegi pisikesi –, mis panevad väärtustama just seda käesolevat momenti,“ leiab Kadi.

HEA TEADA

Matkakorraldaja soovitab

• Rohkem õuesõpet ja regulaarseid pause värskes õhus. Loodus võiks olla laste jaoks taas midagi normaalset ja loomulikku, mitte ebamugavat ja harukordset. Sellele võiksid kaasa aidata loodusesse viidud õppetunnid, väiksemad matkad, õuevahetunnid jne. Kõik see aitab ajul puhata, taastada keskendumist ja parandada meeleolu.
• Kohalolus looduses viibimine on midagi, mida saame kõik õppida. Lapsed juba loomuomaselt soovivad loodust kogeda kõigi oma meeltega. Miks mitte proovida üheskoos teadvelolekuharjutusi: nt sule silmad ja kuula, mis helid sinuni jõuavad. Hea võimalus, kuidas tempot maha võtta ja toetada lapse närvisüsteemi rahunemist.
• Vaba mäng looduses on kõige alus. Täiskasvanutena kipume teinekord laste eest mõtlema ja nende tegemisi ülemäära struktureerima, suunama. Lastel võiks looduses olla vabadus ronida, joosta, katsetada ja avastada just nii, nagu nemad seda tunnetuslikult soovivad.
• Oluline on positiivne eeskuju täiskasvanute poolt. Kui õpetajad ja juhendajad ise viibivad looduses, naudivad ja hindavad loodust, innustavad nad ka lapsi seda tegema. Mõnikord on aga täiskasvanutel hirmud loodusega seoses (nt karu tuleb või jalad saavad märjaks), mis paratamatult kanduvad lastele edasi ja raskendavad väikeste inimeste sideme loomist loodusega.
• Ei ole halba ilma. Ka pealtnäha keerulised ilmaolud on õige varustuse korral täielik nauding! Sobiv riietus ja jalanõud võimaldavad kogeda loodust igal aastaajal ning lastel on seeläbi võimalik õppida armastama looduse erinevaid külgi!