Aleksander Soitut teab Aegviidu rahvas kui iseseisva omavalitsuse esimest vallavanemat. 24 aastat tagasi alustas mees valla ajalehe “Aegviidu Aeg” toimetamist. Selle ajaga on ilmunud veidi üle 270 ajalehenumbri.
Tänaseks on 274 numbrit ajalehte Aegviidu Aeg valla kroonika 24 aastakäigus. Esimene number ilmus novembris 1993, viimane peaks ilmuma ja jõudma Aegviidu valla kodulehele just neil päevil.
“See on väike Aegviidu piirkonna kroonika. Kunagi tegi raamatukogu juhataja neljal korral aastas väikese albumi elust ja sündmustest. Ajaleht on ilmunud kas igas kuus või suvel ka üle kuu,” ütleb kõik numbrid kokku pannud endine vallavanem Aleksander Soitu.
Ta räägib, et 20. septembril pidas viimase istungi neli aastat tagasi valitud vallavolikogu. Esimene vabalt valitud volikogu, toona küll külanõukogu aga valiti detsembris 1989. Siis algas ka metsamees Soitu tee poliitikasse. “Lahkusin metsameeste perest ja mind valiti esinduskogusse. Ja kohe uue aasta jaanuaris ka vallavanemaks. Ettepanek oli aga väga üllatav. Vastasin kutsujatele, et kas teete nalja,” meenutab Soitu peaaaegu 28 aastat tagasi toimunut. Tagantjärele oli samm õige, sest peatselt kadusid metsamajandid ja töökohad.
Vallavanema ametis töötas Soitu aastani 2000. Pärast seda oli pikemalt ametis samuti metsamees Mati Sinivee ning hiljem Tõnis Väli naabrite juurest Anijalt. Novembrist 2013 on vallavanem Riivo Noor.
Arvuti asus raudpuuris
Enda sattumist lehe tegijaks aastal 1993 nimetab Soitu juhuseks. “Ei tahtnud elukutselist ajakirjanikku palgata, sest polnud mõtet. Ja siis ma hakkasin ise vallavanema töö kõrvalt tegema ja toimetama,” meenutab ta. Esimesest numbri sisust on Soitul meeles, et kindlasti ilmus seal Boris Nykaneni nekroloog. 96-aastane eestiaegne politseiprefekt ning Vabadussõja veteran elas elu lõpus Aegviidus. “Ta oli väga tore mees. Käisin temal tihti külas,” ütleb Soitu.
Esimeste numbrite kokkusaamine ning laiemalt kogu toonane vallavalitsuse elu toimis ühe arvutiga. Et toona oli palju arvutivargusi, siis laskis Soitu Kehras ühel tuttaval sepal valmistada korraliku metallvõre. “Võre eraldas siis ruumis ühte nurka. Ja seal niinimetatud puuri ukse taga olid järjekorras raamatupidaja, mina ja teised. Pealegi ei osanud ma arvutitööd. Pojad õnneks õpetasid ja eks ma seal kuidagi toksisin,” meenutab ta kunagist elu. Praegu on lehe kokkupanek tunduvalt lihtsam. Artiklid, teated ja fotod tulevad Soitule Viimsi koju arvutisse. Ta paigutab materjali külgedele ning trükib leheküljed A4 formaadis värviliselt välja. “Siis lähen vallamajja paljundama. Leht on mustvalge. Väljaandmine on odav ning lehe kaanehind on 20 senti. Trükiarv oli alguses 250, praegu 130. Sest paljud loevad lehte Aegviidu valla kodulehelt,” seletab Aleksander Soitu.
Kõikide aastakäikude täiskomplektid on tallel vallavalitsuses, raamatukogus ning rahvusraamatukogus. Tavaliselt on ajalehes 8-14 lehekülge.
Vald ühineb Anijaga
Millest aga koosneb üks viimaseid Aegviidu Aeg numbreid? Aleksander Soitu näitab arvutist avalehekülge. “Kandidaadid ühisesse Anija volikogusse. Igasse erakonda ja nimekirja jätkub õnneks ka Aegviidu inimesi,” ütleb ta. Loomulikult ülevaade volikogu istungist, uudised koolist, lasteaiast, raamatukogust ja rahvamajast. Viimasel leheküljel on õnnitlused ning kaastundeavaldused.
Et Soitu on olnud nii vallavanem, volikogu liige kui volikogu istungite üleskirjutaja, siis on ta viibinud ilmselt kõikidel istungitel aastast 1989. “Meil on olnud õnneks volikogus rahulik. Ei ole olnud poliiitkaklusi, ärategemist või lihtsalt ärapanemist,” rõõmustab ta.
Et eelarveaasta kestab ka pärast Aegviidu valla ühinemist Anijaga, siis ilmuvad oktoobris ning tõenäoliselt veel ka novembris mõned lehenumbrid.
“Eks seda ühinemist on nii- ja naapidi arutatud. Ja viimasel ajal võeti siht, et vastu ei hakka ja katsume ikka ise ühineda. Ja saigi teoks vabatahtlik ühinemine Anija vallaga,” ütleb Aleksander Soitu. Ta kiidab naabreid Anijast, kellega side ja koostöö on head. Peatselt valmib ka aastaid oodatud Aegviidu spordihoone.