Tabasalu kooli Meriküla õppehoone avati 1. septembril 2020. Õppureid ja õpetajaid oli siis 101, täpselt sama palju nagu riigikogus Toompeal rahvaesindajaid.

Aga meie siin vallas ja vallamajas hoidkem rohkem ühte kui nemad seal Toompeal, eriti kui kooli asjadest kõneleme, kooli saatusest räägime – nii soovisid mitmedki haridustegelased uuele koolile tuult tiibadesse ja rahu südamesse. Lastel, parajatel mürakarudel, oli ükskõik, nemad jooksid kohe uusi avaraid õppe- ja spordiruume uudistama, meremüha kõrvus.

Paraku ei läinud head soovid siiski täide. Meriküla õppehoones hakkasid koolitunnid küll toimuma, aga algasid ka mitmed kohtuprotsessid. Harku vallavalitsuse ja volikogu juhtide seas on viimasel aastal toimunud mitmeid muudatusi. Kauaaegsele vallavanemale Erik Sandlale (Isamaa) usaldati volikogu esimehe auväärne positsioon, reformierakondlane Katrin Krause tõusis volikogu liikmest vallavanemaks.

Rahu Tabasalus?

Kas pärast kõiki neid kohtuuste ja raha kulutamist, mitmekordseid ümberistumisi vallamajas, võib uskuda, et Harku vallas valitseb nüüd kooliküsimuses rahu? „Volikogus on nüüd aru saadud, et ilma Meriküla õppehooneta me hakkama ei saa. Eriti kui räägime kolmandast kooliastmest , seitsmendast üheksanda klassini. See õppehoone on nagu suur puhver, mitmete erinevate võimalustega,“ kõneleb Erik Sandla. Sest volikogu esimees ei saa ainult homsesse vaadata, tema pilk peab olema suunatud vähemalt viis aastat ette.

Tallinna linn, Rae ja Harku vald on kolm kõige kiiremini kasvavat omavalitsust Harjumaal. See tähendab – ka Eestimaal. Viimastel aastatel on Harku valda lisandunud vähemalt 4000 elanikku. „Nii et oleme nagu sundviskes: Merikülas lõpetab kaks kaheksandat klassi, sügisel tuleb veel üks seitsmes peale. Kui me Meriküla õppehoone likvideeriksime, tuleks 180-le kolmanda kooliastme õpilasele leida mingi muu variant. Mida otsustatakse, peaks selguma juuni keskel,“ kinnitab volikogu esimees.

Kus on väljapääs?

„Väljapääs on selles, kui saame ehitada Tiskresse põhikool-lasteaia, nagu on kirjas ka valla arengukavas,“ kõneleb Erik Sandla. Aga see võtab aega. Ka vahepealsel ajal, mis jääb uue koolihoone valmimiseni, peab Meriküla õppehoone kasutuses olema. Sellepärast on volikogu liikmete hulgas hakanud liikuma mõte, et erilises asukohas paiknev Meriküla õppehoone peaks näiteks rohkem tutvustama oma eripära, mere ja Tilgu sadama lähedust.

Kriisiõppus. Foto Arno Mikkor 

Üheksanda klassi noored võivad juba omandada merendusharidust. Ka räägitakse meil aina enam süvendatult sõjalist väljaõpet andvatest koolidest. Kunagi piirivalvekolledžiks olnud Meriküla õppehoone on selleks oma lasketiirudega ideaalne paik. Alles hiljaaegu toimusid Merikülas Harku valla suured kriisiõppused. Kõik osalejad jäid tingimustega rahule. Jätkugu Merikülas õppetöö tavalise kooliastmena või mõne spetsialiseeritud koolina, puudub sinna paraku kõigile nõuetele vastav ühendustee.

Vana pudelikael – Merikülla puudub juurdepääs

Muraste külas oli Harku vallal veel mõned aastad tagasi kavatsus rajada trepp koos liftiga – lift annaks võimaluse kasutada rajatist ka jalgrattureil ja näiteks emadel lapsevankritega ning erivajadustega inimestel. Trepi ja lifti maksumuseks hinnati toona 700 000 eurot. Praegu oleks umbkaudsel hinnangul trepi ja lifti maksumuseks hinnanguliselt 1,4 miljonit.

„Et seda raha pole vallal korraga võimalik välja käia, siis on meil plaan ehitada kahes jaos – esmalt trepp ja siis lift,“ ütleb Sandla. Tegemata see ei jää. Nii ei jää ka Meriküla õppehoone kasutuseta.

Katrin Krause, Harku vallavanem: toimub koostöö parema kodukandi nimel

Mul on hea meel tõdeda, et igal vallavolikogu liikmel oma nägemus sellest, kuidas üht või teist valdkonda edasi arendada ja toimub hea koostöö ühise eesmärgi – parema kodukandi – nimel. Mis aga puudutab õppeasutuse sisulist tegevust, siis seda planeerib ja korraldab koolijuht. Kas ja kuidas oleks võimalik uusi ning põnevaid ideid Meriküla õppehoones realiseerida, otsustab koostöös koolipidajaga Tabasalu kooli uus juht, kelle otsingud on parajasti pooleli.